3. märts 2023 kell 10:25

Foto: Nuli_k / Adobe Stock
Tarkust saab omandada mitmel erineval viisil. Kuidas toetavad sinu last vabaõpe ja demokraatlik haridus, annab aimu käesolev artikkel.
Kõigepealt toome välja 42 vabadust, mida pakub unschooling ehk vabaõpe, mille on oma koduõppe laste kogemuse põhjal kirja pannud vabaõppe-ema Iris.
Seejärel tutvustame lühidalt levinumaid alternatiivseid haridusmudeleid: demokraatlik kool (Sudbury näitel), Steineri filosoofia (Waldorf), Reggio Emilia pedagoogika, Montessori meetod; ja vaatame, kuhu selles kõiges sobitub koduõpe.
Milliseid vabadusi annab vabaõpe (unschooling)?
Kehaline autonoomia
Hariduslik vabadus
Emotsionaalne / sotsiaalne side
Vabadus stereotüüpidest
Erinevaid alternatiivseid haridusmudeleid (ja nende võrdlus demokraatliku kooli mudeliga, mis kõige enam on seotud vabaõppega)
Demokraatlik kool Sudbury näitel
Algse Sudbury kooli asutaja Daniel Greenberg ütleb, et „Sudbury koolimudelit eristavad kaks asja: kõiki – nii täiskasvanuid kui ka lapsi – koheldakse võrdselt ja pole ühtegi muud võimu kui see, mis antakse juhitavate nõusolekul.”
Muud aspektid, mis eristavad Sudbury mudelit teistest haridusmudelitest, on järgmised:
Reggio Emilia pedagoogika
Reggio Emilia lähenemisviis on samuti õpilaskeskne ja kasutab mingil määral isejuhitavat õpet. Selle eesmärk on õpetada lastele erinevaid mõtlemis-, läbirääkimis- ja eneseväljendusviise, kasutades „100 keelt”, sealhulgas joonistamist, skulptuuri, dramaatilist mängu jne. Samuti on rõhk suhetel ja kogukonnal. Üks õpetaja jälgib lasteklassi 3-aastase perioodi vältel, arendades pidevat suhet ning võimaldades suuremat ruumi iga lapse huvidele.
Kuigi on olemas palju ühiseid põhimõtteid, nagu lugupidamine, vastutus, kogukond, uurimine ja avastamine, sätestab Reggio Emilia lähenemisviis konkreetsed õppimismeetodid. Lastel on teatav kontroll oma õppesuuna üle ja neid julgustatakse end erineval viisil väljendama, kuid nad ei kontrolli seda täielikult.
Demokraatliku kooli mudel aga usaldab lapsi juhtima oma õppimist ja looma oma õppekava. Koolitöötajate roll on õpilasi aktiivselt toetada nende valikute tegemisel.
Steineri filosoofia
Sudbury (demokraatlik) ja Steineri (Waldorf) mudelid on mõlemad seotud tervikliku arenguga. Hinnatakse lapse füüsilist, emotsionaalset ja vaimset heaolu, samuti akadeemiliste ja tehniliste oskuste omandamist. Lisaks pööravad nii Sudbury kui ka Steineri filosoofia suurt rõhku mängudele ja mänguvabaduse olulisusele.
Siiski on Waldorf-koolides olemas täpselt määratletud õppekava, mida õpilasi julgustatakse järgima, ning konkreetne vaimne filosoofia (Sudbury mudel ei jõusta õppekava ega edenda mingit konkreetset vaimset filosoofiat). Õpilasi julgustatakse kaaluma enda jaoks kogukonna ja laiemas maailmas aset leidvaid küsimusi ning jõudma järeldustele kõigi panuse põhjal.
Steineri filisoofiat ehk antoposoofiat rakendatakse algselt Waldorf-koolides, aga ka teised koolid on sealseid ideid tükati üle võtnud.
Montessori meetod
Maria Montessori meetod on väga lapsekeskne. Võrreldes teiste traditsiooniliste koolidega on lastel palju vabadust selles osas, mida nad õpivad ja kui palju aega nad konkreetsele tegevusele kulutavad. Iga vanuserühma jaoks on olemas aga konkreetne õppekava ja eelnevalt kindlaks määratud järjekord, milles tegevused tuleb läbi viia. Laps võib valida paljude võimaluste hulgast, kuid tal ei ole vabadus valida väljapoole soovitatud õppetegevuse või järjestuse parameetreid. Lisaks juhivad täiskasvanuid reegleid ja distsipliini ning vanuste segunemine on piiratud.
Demokraatliku kooli mudelis pole ühegi vanusevahemiku jaoks ette planeeritud järjestust ega eelistatud õppeprogrammi. Oluline on individuaalse õpilase õigus otsustada, mida ja kuidas õppida, vastavalt oma huvidele.
Koduõpe
Lapsi on kodus ja kogukonnas haritud juba aegade algusest peale. Tänapäeval kasutatakse seda terminit kirjeldamaks lapse koolitamist kodus, mitte kooliasutuses. Koduõppe koolitajad kasutavad erinevaid meetodeid, alates üsna formaalsest ja akadeemilisest, projektipõhisest ja lapse juhitud õppest, kuni täiesti tasuta ja struktureerimata õppeni. Selle spektri vabas otsas asub see, mida nimetatakse vabaõppeks (unschooling).
Vabaõppe üks tugevamaid pooldajaid oli John Holt, kes kirjutas põhjalikult teemal, kuidas lapsed õpivad. Ta uskus, et lapsed on loomulikult uudishimulikud ja neid pole vaja õppimisse sundida; ning et kui lastel on vabadus, stimuleeriv keskkond ja mitmesugused ressursid, õpivad lapsed loomulikult.
Seda kontseptsiooni kasutab ka demokraatliku kooli / Sudbury mudel. Tegelikult on koolihariduseta filosoofial Sudbury mudeliga palju ühist, sest lapsed suunavad ise oma õppimist ning austatakse individuaalset valikut, aega, vabadust ja vähest survet.
Kuigi vabaõppe õpilased õpivad perekeskkonnas ja laiemalt kogu ühiskonnas, pakub demokraatliku kooli mudel suuremat kogukonda igas vanuses inimestega, kellega laps igapäevaselt suhtleb. Lisaks saab igapäevaellu kuuluvate konfliktide ja läbirääkimistega seista silmitsi iseseisvamalt ja objektiivsemalt, ilma emotsionaalsete komplikatsioonideta, mida peresuhted võivad mõnikord põhjustada.
Samuti on arvamuste mitmekesisus suuremas kogukonnas suurem kui pererühmas, seega kujuneb suurem võimalus taluda erinevaid arvamusi, pidada läbirääkimisi ja seista teiste eest. Demokraatlikus koolis vastutab iga inimene oma tegude eest ise – nagu ka perekonnas / kodukoolis.
Telegram soovitab siinkohal südamest kuulata “Ööülikooli”, kus demokraatliku hariduse eestkõneleja Helin Haga ja eripedagoog ja terapeut Iida-Leena Materasu rääkisid austavast vanemlusest ja enesejuhitud õppest.
Allikad:
Vaata ka Zakiyya Ismaili TED-kõne vabaõppe teemal: https://www.youtube.com/watch?v=2whnE0iROqo
Toimetasid Madis Mark ja Mariann Joonas
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.