Maailma vanim elusolev inimene jagab oma pikaealisuse saladusi

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

22. september 2020 kell 16:25

---

---

Kane Tanaka on 1903. aastal sündinud Jaapani ülipikaealine, kes on 117-aastaselt teadaolevalt maailma vanim elusolev inimene, kolmas vanim inimene läbi aegade kui ka kõigi aegade vanim jaapanlane. 

 

103-aastaselt diagnoositi Tanakal käärsoolevähk, kuid ta tervenes sellest. Kui daam oli 107-aastane, kirjutas poeg tema elust ja pikaealisusest raamatu: In Good and Bad Times, 107 Years Old. Alates 2018. aasta septembrist on Tanaka elanud Fukuokas Higashi-ku hooldekodus.

117-aastane naisel on igapäevane harjumus ärgata varakult kell 6, teha lühikesi jalutuskäike asutuse koridorides, õppida pärastlõunal matemaatikat ja kutsuda teisi hooldekodu elanikke mängima tema lemmikut lauamängu Othello. Eelmisel aastal, kui Tanaka sai enda nimele maailma vanima elusoleva inimese rekordi, küsiti temalt elu kõige õnnelikuma hetke kohta. Tema vastus oli lihtne: “Nüüd.” Tema hobide hulka kuuluvad kalligraafia ja arvutamine. Ta peab oma pikaealisuse saladuseks perekonda, und, sihikindlust ja lootust. Tema unistus on elada 120. eluaastani.

See pole esimene kord, kui jaapanlased on oma pika ea saavutamisel autasusid pälvinud. Maailma vanim mees Masazo Nonaka suri eelmisel aastal 113-aastaselt.

Jaapanis on maailma kõrgeim eeldatav eluiga – Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel 84,2 aastat. Seda pikaealisust võib seostada erinevate teguritega, sealhulgas Jaapani hara hachi bu-ga, mis tähendab söömist seni, kuni magu on 80% täis. Lisaks sellele söövad tüüpilised jaapanlased suhteliselt tervislikku toitu, mis koosneb kääritatud toitudest, juurtest, rohelistest köögiviljadest ja kalast. See tagab ka rohke Omega-3 rasvade tarbimise, mis teadaolevalt kaitseb südamehaiguste eest, mis on läänemaailmas üks suurimaid tapjaid.

Jaapanlaste kogukonnatunne on samuti tugev. Teistega koos söömine on norm, mida on seostatud vähenenud stressitasemega. Igapäevane aktiivsus on kõrge ja üleriigiline kultuur väärtustab eakaid inimesi – kogukonnaüritustel on neil jätkuvalt võtmeroll. 

Vaatamata uuele tiitlile on Tanakal veel paar aastat aega, enne kui ta pälvib ajaloo vanima inimese tunnustuse. Praegu omab rekordit prantslane Jeanne Louise Calment, kes elas Guinnessi rekordite andmete kohaselt 122 aastat ja 164 päeva.

 

 

Hetkes olemine kui õnnelikkuse ja rahulolu saladus

Ka kirjanik ja “valgustunuks” nimetatud mõtleja Echart Tolle ütles intervjuus Ingrid Peegi saatele “Hallo, Kosmos!” 2013. aasta lõpus, et tänapäeva inimene elab oma mõistuses, pannes vaevu tähele olevikuhetke, sest alati on ju vaja tegeleda selle justkui väga tähtsa tulevikuga või viibida minevikumälestustes: “Suurem osa inimesi ei saagi aru, et ainus, mis sul on, ongi see olevikuhetk, praegune moment. Sügavamas tähenduses on olevik teadvus ise, mis muudab kogu elu võimalikuks. Lihtsamalt öeldes – praegune on hetk kõik, mis meil üldse on ja kui sa selles õnnelik ei ole, siis ei pruugi sa õnnelikuks saadagi.”

Kane Tanaka mainis, et lisaks praeguses hetkes viibimisele on tema õnne ja pikaealisuse saladuseks perekond. Harvardi ülikooli teadlased on juba üle 75 aasta järjest läbi viinud uurimust, milles püütakse lähemale jõuda suuremat osa inimesi vaevava küsimuse vastusele – kuidas olla õnnelik ja mis tagab (elu)terve vananemise?

1938. aastal alguse saanud teadusuuring Study of Adult Development (täiskasvanuea arengu uuring) koosneb kahest paralleelselt jooksvast uuringust. The Grant Study kaasas 268 vaimselt ja füüsiliselt tervet Harvardi kolledži üliõpilast ning The Glueck Study jälgis 456-t Bostoni vaesematest piirkondadest valitut noort. Alguses väljavalitud 724 mehest on tänaseks elus veel 60, kes on juba 90. eluaastates ja neile saadetakse ikka veel iga kahe aasta tagant küsitlusankeet.

Toome siinkohal välja uuringu kolm olulisemat järeldust: lähisuhted on õnnelikkuse võti

1. Inimestega seotus on meie jaoks väga hea, üksildusel aga on vastupidine mõju. Inimesed, kellel on loodud suhted pereliikmete, sõprade ja kogukonnaga, on õnnelikumad, kehaliselt tervemad ja elavad pikemalt kui vähem seotud inimesed. Isoleeritud ja end üksildasena tundvad inimesed on õnnetumad, nende tervis hakkab varasemas eas halvenema ning nende eluiga on lühem.

2. Suhete puhul on kvaliteet olulisem kui kvantiteet. See ei ole määrav, kui palju inimesi sa enda sõpradeks loed või kas sul on partner – oluline on nende lähisuhete kvaliteet. Pidevalt tülide keskel elamine on tervisele väga kahjulik. Väga keerulises abielusuhtes elamine on pikas plaanis nii vaimset kui ka füüsilist tervist enam kahjustav kui lahutamine. Uuring näitas, et 50-aastaste puhul ei määranud nende edasist elu mitte nende vere kolesteroolitase, vaid see, kui rahulolevad olid nad oma lähisuhete osas. Emotsionaalne valu võimendab kehalist valu, samas kui head lähisuhted aitasid paremini vastu pidada kehalistele probleemidele.

3. Head lähisuhted mõjutavad nii vaimu kui ka keha. Uuring näitas, et heas turvalises lähisuhtes olevatel inimestel oli 80. eluaastates parem mälu kui neil, kes tundsid, et ei saa oma partneri peale loota.

 

Allikad: The National, Smithsonian Magazine, Bright Side, Wikipedia

Foto: Yahoo News

 

Toimetasid Madis Mark ja Piret Pärnamaa

---

[related-posts]

---

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.