Palju vastamata küsimusi: putukate söömisega kaasnevad terviseriskid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

10. juuli 2023 kell 12:07

---

---

Putukates, parasiitides ja seentes leiduv kitiin on maailmas laialdaselt levinud polüsahhariid. Nii kitiini kui ka selle deatsetüleeritud derivaadi kitosaani kasutusalad tunduvad olevad lõputud – veepuhastusjaamades, meditsiini- ja tekstiilitööstuses, pakenditööstuses, kosmeetika- ja veinitööstuses, kaalulangetustoodetes, sertifitseeritud mahetoodetes jm. Teemat avab Telegram.ee lugejatele integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja Liis Orav.

 

Aine on laialdaselt kasutusel ka põllumajanduses, märtsis 2022 anti Euroopas luba kitosaani kasutamiseks taimekaitsevahendites. Kitosaanvesinikkloriidi vormis on kitosaani lubatud kasutada ka Euroopa mahepõllumajanduses. Maheveinitootjad saavad hallitusseen Aspergillus Nigerist saadud kitosaani kasutada veinide selitusvahendina.

Kosmeetikatoodetes lubatud keemiliste ühendite kohta koostatud Euroopa määrustes esineb kitosaani (erinevates vormides) tervelt 48 korda.

 

Kitiin trügib eurooplaste toidulauale

Viimasel ajal on kitiin hakanud järjest jõulisemalt pressima ka eurooplaste toidulauale. Putukaid promotakse laialdaselt kui kvaliteetse valgu- ja toitainete allikat. Ei saa öelda, et see mõte just kõigis vaimustust tekitaks, seda enam, et traditsiooniliselt ei ole putukad eurooplaste toidulauale varasemalt kuulunud.

Nii näiteks on ritsikatest, ussidest ja putukavastsetest valmistatud jahu kasvav kasutamine toiduvalmistamisel leidnud ägedat vastuseisu Itaalias, kus valitsus kavatseb keelata selle kasutamise pitsas ja pastas ning paigutada putukajahu supermarketites eraldi riiulitele.

 

Palju vastamata küsimusi

Hoolimata sellest, et putukaid ja putukajahu reklaamitakse kui igati turvalist toitu, kaasneba teemaga rohkelt küsimärke, tasalülitamata riske ja lõpuni uurimata aspekte.

Nii näiteks on teada, et putukad on nn bioakumulaatorid, mis imavad endasse keskkonda jõudvaid põllumajanduse ja tööstuse kemikaale, raskmetalle, biotoksiine, neonikotinoide. Pole lõpuni selge, kuidas ja kas see fakt mõjutab kuidagi ka inimorganismi.

Entomofaagia ehk putukate söömise puhul on oluliseks teemaks ka potentsiaalne parasitaarsete nakkuste oht. Putukad on tänuväärseks vektoriks erinevatele viirustele, bakterite ja parasiitidele.

2019. aasta uuring annab teema aktuaalsusest pisut aimu: “Uuringumaterjal hõlmas elusate putukate proove 300 putukafarmist ja lemmikloomapoest, sealhulgas 75 jahuussifarmist, 75 kodukilgifarmist, 75 Madagaskari susisevate prussakate farmist ja 75 jaaniussifarmist. Parasiite avastati 244-s (81,33%) 300 (100%) uuritud putukafarmist. 206 (68,67%) juhtudest olid tuvastatud parasiidid patogeensed ainult putukatele; 106 (35,33%) juhul olid parasiidid potentsiaalselt patogeensed loomadele; ja 91 (30,33%) juhul olid parasiidid inimestele potentsiaalselt patogeensed. Söödavad putukad on inimeste ja loomade parasiitide alahinnatud reservuaar.”

 

Kitosaanil võib olla inimorganismile ebasoodsaid mõjusid

Ka lülijalgsete välisskeletis sisalduv kitiin ja selle atsetüleeritud derivaat kitosaan vōivad endaga kaasa tuua erinevaid riske. Uuringud näitavad, et kitosaanil võib olla inimorganismile ebasoodsaid mõjusid. Nii ei soovitatata kitosaani tarvitada rasedatel ja imetavatel naistel, lastel ja karpkalade suhtes allergilistel inimestel. Kitosaan häirib rasvlahustuvate vitamiinide A, D, E ja K, teatud mineraalide (k.a tsingi) ja flavonoidide imendumist. Samuti võib see häirida paljude ravimite imendumist.

Teiste meditsiiniallikate kohaselt takistaks kitosaan ka kaltsiumi ja magneesiumi imendumist.

Farmakoloogilised uuringud on toonud esile ka kitiini allergeense aktiivsuse ja toksilise mõju inimorganismile. Astma kõrge levimus kitiini sisaldavate krabide ja seentega töötavate inimeste seas toetab hüpoteesi, et kitiin võib olla allergeen, millel on astma tekkes oluline roll.

2018. aasta uuringu kohaselt võib kitiin olla toksiline neuronitele ja selle kuhjumine võib viia Alzheimeri tõve ja Gaucheri tõve tekkeni. Erinevad teadusuuringud on näidanud, et kitiin võib põhjustada astmat, ebanormaalseid immuunreaktsioone ja kopsupatoloogiaid.

 

Uuring: kitiin põhjustab hiirtel põletikku

Ajakirjas Nature avaldatud uuringus sedastati, et kitiin kutsub hiirtel esile tsütokiinide (pōletikku soodustavate signaalmolekulide) tootmist, leukotsüütide  ja makrofaagide aktivatsiooni.

Samas on ka ka uuringuid, mis kinnitavad risti vastupidist. Teadustöödes on leitud, et kitiinil, kitosaanil ja nende derivaatidel on mitmesuguseid ravitoimeid. Muu hulgas leiti, et neil on antioksüdantsed, põletikuvastased, antikatserogeensed,  hüübimisvastased,  antimikroobsed, kõhulahtisuse vastased, diabeedi ja Alzheimeri tõve vastased mõjud.

Niisiis, rohkelt küsimusi, aga vähe lõplikke vastuseid.

Toidulauale pressivate putukate loetelu ja ladinakeelsed nimed leiab siit.

 

Liis Orav

integratiivne terviseterapeut ja toitumisnõustaja 

 

---

[related-posts]

---

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.