5. jaanuar 2022 kell 13:16
Juba ligi aasta aega, alates vaktsineerimiskampaaniate algusest on sellega paralleelselt täheldatud suurenenud suremust – ühelt poolt väljendasid seda kohe pärast vaktsineerimist surmaga lõppenud Covid-haigused ja teiselt poolt surmad kõrvalnähuna. Statistikaametite esitatud surmajuhtumite hinnangutes ilmnes 2021. aastal 2020. aastaga võrreldes ülemäärast suremust mitmes riigis, näiteks Ühendkuningriigis, Saksamaal, Iisraelis, Islandil, Austrias ja ka Eestis. Sellist trendi on nüüd kinnitanud ka uuring, mis avaldati eelretsenseerituna teadusajakirjas Researchgate. Sellele tuginedes saame püstitada küsimuse: kas meid ootavad ees massilised surmad?
Uuring näitab, et 0–5 nädalat pärast COVIDi vastu vaktsineerimist on suremus selgelt suurenenud ja väiksemat suremust on näha ajavahemikus 6–20 nädalat pärast vaktsineerimist.
USA andmete põhjal arvutati ühe kuu jooksul riigi keskmiseks vaktsiini-surmade protsendiks 0,04. Vaktsineerimisega seotud suremus vanuserühmas 0–17 oli 0,004%, aga üle 75-aastastel kuni 0,06%. Statistikast nähtub, et 2021. aasta veebruarist augustini võib USA-s vaktsineerimisega seostada hinnanguliselt 130 000 – 180 000 surmajuhtumit.
Selline hinnang on kooskõlas sõltumatute hinnangutega, mis põhinevad koroonavaktsiinide kõrvalnähtude aruandlussüsteemil (VAERS) ja viitab sellele, et VAERSi surmajuhtumid on 20-kordselt alaesindatud.
Massilises vaktsineerimiskampaanias on Saksamaal suremus tõusnud 28%, Eestis 19%.
Covid-19 vaktsineerimiskampaaniate algusest peale laialt levinud müüt vaktsiinide tõhususest ja ohutusest mõraneb iga nädalaga aina enam. Usk eksperimentaalsetesse vaktsiinidesse nõrgeneb – see, et need ka seni laialt levinud delta tüve- (rääkimata omikroni tüvest) vastu praktiliselt midagi ei aidanud, vääriks juba iseenesest vaktsineerimiskampaania juriidilist ja parlamentaarset läbivaatamist; kahjude tagajärgede osas võiks rääkida lausa inimsusevastasest kuriteost ja seda õigustatult, kirjutab Alexander Schwarz portaalis Ansage!.
Paul Ehrlichi Instituudi (PEI) viimane ohutusaruanne toob välja kõrvaltoimete juhtudest teatamise määra vahekorras 1 : 600, tõsiste kõrvalnähtude puhul isegi 1 kuni 5000 vaktsineerimisdoosi kohta. Medicines Act määratleb kõrvaltoimed järgmiselt:
„Kõrvaltoimed on kahjulikud soovimatud reaktsioonid, mis tekivad ravimi sihipärasel kasutamisel. Tõsised kõrvalnähud on surmaga lõppevad või eluohtlikud kõrvalnähud, mis nõuavad statsionaarset ravi või statsionaarse ravi pikendamist, põhjustavad püsiva või tõsise puude, kaasasündinud kõrvalekaldeid või sünnidefekte; loomadel kasutamiseks mõeldud ravimite puhul on samuti rasked kõrvaltoimed, mis põhjustavad püsivaid või pikaajalisi sümptomeid. Ootamatud kõrvaltoimed on kõrvaltoimed, mille olemus, ulatus või tulemus erineb ravimi pakendi infolehel väljatoodust.”
Asjaolu, et Covidi vaktsiinidel on märkimisväärsed kõrvalmõjud, on praegu laialdast kinnitust leidnud tõsiasi (vt nt siit, siit, siit ja siit), kuid vaktsineerimiskampaaniate eestvedajad eitavad seda või ignoreerivad täielikult – arvatavasti selle kampaania ebaõnnestumise ja ohtlikkuse tõttu. Aga sellest sõltuvad praegu ju suuresti poliitilised ja majanduslikud elatusvahendid!
Väär turvadogma
Ühes uuringus jõudsid teadlased järeldusele, et suremuse määr on oluliselt kõrgem eriti esimese viie nädala jooksul pärast vaktsineerimist. USA andmete põhjal on välja arvutatud 2021. aasta veebruarist augustini 130 000 kuni 180 000 surmajuhtumit.
See tähendaks, et üks 2500 vaktsineeritud inimesest sureks otseselt Covidi vaktsineerimise tagajärjel. Saksamaa kontekstis oleks selle tulemuseks 61 miljonit inimest vähemalt korra vaktsineeritute hulgas ja vaktsineerimise põhjustatud suremuse määr oleks 1 : 2500, kokku 25 000 vaktsineerimissurma, millele lisanduks veel 12 000 surmajuhtumit revaktsineerimise tagajärjel. See tähendaks 37 000 surmajuhtumit vaktsineerimise otsesel tagajärjel. Sellised arvud vastavad märkimisväärsele liigsuremusele, millest kõikjal hämmastunult teatatakse.
Lisaks teevad need arvud drastiliselt selgeks, millised katastroofilised tagajärjed oleksid üldisel kohustuslikul vaktsineerimisel: kui see kehtestataks, tuleks hinnanguliselt 59 miljonile kaks korda vaktsineeritud inimesele ja 25 miljonile vaktsineerimata inimesele manustada kolm täiendavat vaktsiiniannust. Eeldatava suremuse põhjal tooks see isegi kõige ettevaatlikumate hinnangute korral kaasa 2500 surma ja 50 000 raske tervisekahjustusega inimest. Ülempiir oleks 50 000 vaktsiinist põhjustatud surma ja miljon raske tervisekahjustusega isikut.
Ka USAs, Argentinas ja Kanadas sagenevad murettekitavad vaktsineerimise kõrvalmõjude juhtumid – ja seda eriti meessoost noorukite seas, nagu USA autor Steve Kirsch leidis: pärast Covidi vastu vaktsineerimist diagnoositi California koolides 855 õpilasest kolmel müokardiit. Kuna umbes pooled lastest on meessoost, hinnanguliselt kaks kolmandikku õpilastest on vaktsineeritud ning poiste ja müokardiidi suhe tüdrukutega võrreldes on 10 : 1, seega, umbes 285 poissi on vaktsineeritud – lõppkokkuvõttes tähendab see, et üks 95-st vaktsineeritud poisist sai südamelihase põletiku.
Ka California osariigi Ventura maakonna medõed on teatanud südamehaiguste (sh südameinfarktide) suurest sagenemisest, sealhulgas laste hulgas. Paraku ei esitanud ükski raviarst i küsimust, kuivõrd see on seotud vaktsineerimistega.
29-aastase praktilise kogemuse ja 1200 patsiendiga Kanada arst ütles Kirschile, et perikardiidi juhtumid esinevad aina noorematel inimestel – tema praktikas pole seda haigust nii noortel patsientidel enne esinenud – eelmise aasta juunist on tema juures selliseid juhtumeid aga juba neli. Kõik haiged olid kahekümnendates aastates, kolm neist olid mehed ja haigus ilmnes üks kuni kaks nädalat pärast vaktsineerimist. Vaktsineerimata inimestel selle aja jooksul perikardiiti ei diagnoositud.
Tõlkis Hando Tõnumaa
Allikas: researchgate.net
Viited on välja toodud teksti sees linkidena.
Foto: Wikimedia Commons / Spencerbdavis
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.