Lugu sellest, kuidas ulmekirjandus hakkas mõjutama tead(v)ust

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

28. jaanuar 2020 kell 13:02

Kommentaare:
0

Pilt: Michael Whelan (“The Martian Chronicles”)

Kumb tuli enne? Kas teadus (science) või väljamõeldis (fiction)? Me kõik teame väljendit “elu imiteerib kunsti“. On hämmastav, kuivõrd palju ulmekirjandust on suutnud ennustada avakosmose ja kosmosereiside aspekte, mis väidetavalt ühel hetkel saidki reaalsuseks. Kas sa teadsid, et Briti ulmekirjanik Arthur C. Clarke kirjutas geostatsionaarsete satelliitide kontseptsioonist aastakümneid enne seda, kui raketiteadlased neid päriselt testima ja ehitama hakkasid. Clarke oli esimene, kes kirjutas satelliitidest, mida kasutati telekommunikatsiooni vahenditena.

 

USA ajaloolase Edward Everett Hale’i kirjutatud novell “The Brick Moon“ (“Telliskivikujuline Kuu“) kirjeldas esimesena tehissatelliite aastal 1869.

Astronoom Garrett P. Servisse’i “Edison’s Conquest Of Mars“ (“Edisoni Marsi vallutamine“) kirjeldab kosmose konflikti marslastega, skafandreid ja õhulukke aastal 1898. Väidetavalt on selliste ulmekirjanike nagu H. G Wells ja Jules Verne imeline fantaasia inspireerinud teadlasi kosmosetehnoloogia arendamisel. Kui aga uurida Verne’i romaani “De la Terre à la Lune“ (“Maalt Kuule“), siis tekib mulje, et NASA-le võiks esitada plagiaadisüüdistuse.

Verne kirjutas loo esimesest mehitatud kosmoselaevast ajaloos, mis startis detsembrikuus USA-s, Floridas. Laev koosnes enamjaolt alumiiniumist, kaalus u 9 tonni ja selle maksumus tänapäeval oleks ligi 12 miljardit dollarit. Astronaudid jõudsid edukalt Kuule, tegid seal paar sammu ja naasid edukalt Maale. Nende kapsel kukkus Vaiksesse ookeani ja selle korjas üles USA mereväe alus.

See romaan ilmus aastal 1865, üle 100 aasta enne Apollo 11 missiooni (1969). Verne’i romaan on piltlikult öeldes kirjeldus NASA Apollo-missioonist. Ta pani veidi mööda raketi maksumuse ja kaaluga. Apollo 11 rakett kaalus NASA andmetel ligi 18 tonni ja maksis 14 miljardit tänases vääringus. Suurim erinevus Verne’i ja NASA vahel oli see, et Verne’i astronaudid lasti õhku hiiglaslikust kahurist. Verne’i kosmosekahuri nimi oli Columbiad, Apollo 11 juhtimis- ja teenindusmooduli nimi oli Columbia.

Aga tulles 20. sajandisse, võib ulmekirjanikud nagu Arthur C. Clarke, Isaac Asimov, Robert Heinleind ja Carl Sagan tänapäeval koondada “tulevikuprohvetite“ ühise nimetaja alla. Gene Roddenberryt ja tema loodud “Star Treki“ frantsiisi nimetavad paljud 1960-ndate nooremast generatsioonist oma iidoliks, mis aitab neil muuta unistused kosmosereisidest reaalsuseks, minnes tööle NASA-sse.

“Star Trekiga“ kuulsaks saanud näitleja William Shatner räägib: “1960-ndatel ei olnud kosmoses reisimine niivõrd glamuurune kui meie telesarjas, olles must ja ohtlik amet. Peale Juri Gagarini kosmoselendu algas ametlikult kosmosesõda, ameeriklased vastasid venelastele Mercury missioonidega, viies esimesed ameeriklased orbiidile. NASA vajas igasugust abi, mis üldse võimalik ning siis tuli nagu välk selgest taevast inspiratsioon, mida nad otsisid – “Star Treki“ seriaal. 1966. aastal hakkas US Enterprise kosmoselaev mängeldes mööda Ameerika teleekraane lendama. Televaatajad olid hämmastunud ja inspireeritud kosmosereiside võimalikust visioonist tulevikus. Peagi sai “Star Trekist“ NASA suurim inspiratsioon, mis juhtis kosmosereiside arengut kuni tänaseni välja.“

Dr Marc D. Rayman (NASA insener, fotol) on öelnud: “Mina olen kosmosest ja teadusest olnud huvitatud nii varajasest ajast peale, kui ma üldse mäletan. Mul on väga selge mälestus sellest, kuidas jalutasin meie kodu elutuppa, olles 5-aastane ja nägin, et mu isa vaatab telekat. Küsisin, mida ta vaatab ja isa vastas, et “nad hakkavad inimest kosmosesse saatma“. Olen olnud kosmose uurimise fanaatik sellest ajast peale.“

Shatner: Väike Marc ei olnud lummatud mitte ainult kosmosesse üritanud minna inimesest telepildis, vaid ta koges miskit, mis muutis ta elu igaveseks – nähes telerist kosmosereiside võimalust tulevikus, millest ka temal oleks võimalik saada osa.

Marc Rayman: “Ma olin “Star Trekist“ kohe võlutud, seal said tavalised inimesed kosmoses mööda galaktikat reisida, samal ajal kui meil said ainult üksikud väljavalitud käia mõnesaja kilomeetri kõrgusel Maa orbiidil. “Star Trek“ pakkus meile visiooni võimalikust tulevikust. See oli väga põnev, sest inimesed soovisid uskuda, et selline visioon saab reaalsuseks.“

[stream_video src=”https://www.telegram.ee/hls.php?vid=857fb7e14d48e98e0af0414b08832f3a”]

Rayman kasutab NASA-s uusimat uutmoodi sondi, mis väidetavalt põhineb ION-il, see on uus revolutsiooniline süsteem, mis kasutab kütuseks elektriliselt laetud aatomiosakesi, mis peaks raketile andma kümme korda suurema kiiruse kui tavaline “vanamoodne“ raketikütus. Päris lahe, aga paku, kust nad selle idee said!

Marc Rayman: “Ma töötan projekti “Deep Space One“ kallal, mis oli esimene planetaarne missioon, kus kasutati ION-i jõuülekandeks reisimaks ringi Päikesesüsteemis. Ma kuulsin esimest korda ION-ist “Star Treki“ osas nimega “Spock’s Brain“ (“Spocki aju“). Selles episoodis tulevad tulnukad Eneterprise’i pardale, aga enne, kui nad seda teevad, ütleb Kirk Spockile: “Tundmatu konfiguratsioon, ION jõuülekanne, ülisuur kiirus, unikaalne tehnoloogia. Ja Scotty ütleb: “Ma pole kunagi midagi sellist näinud, ION jõuülekanne, seda võiksid nad meilegi õpetada.“ Seega, mul oli võimalus ühendada see, mida ma nägin lapsena “Star Trekis“ ja mida ma NASA-s teen täna täiskasvanuna.“

Kas pole imeline? Alustades kosmosekapslitest ja kosmoseskafandritest, kõik need geostatsionaarsed satelliidid, Kuu-raketid ja isegi ION jõuülekande süsteemid – seda kõike ennustasid hämmastava täpsusega ulmekirjanikud aastakümneid enne NASA-t.

Kui William Shatnerilt (fotol) küsiti, mis vahet on ulmel ja teadusel, siis vastas ta: “Mitte midagi, need on üks ja sama asi.“ Kuigi Neil Armstrongi kuulkõndi 1969. aastal vaatasid miljardid inimesed teleekraanide kaudu üheaegselt, siis konkurent William Shatneri kõrval on Armstrongi saavutused tühised: ta käis vaid korra Kuu peal, samas kui Shatner kapten Kirkina lendas terve Linnutee galaktika läbi ja tegi seda aastakümneid!

[stream_video src=”https://www.telegram.ee/hls.php?vid=53bf02df052557faa9843d65ad83b806″]

 

Allikad: mainitud raamatud, internet, NASA video, Astronomy magazine video

Fotod: nationalgeographic.com, NASA, eBay.com, IMDb

 

Toimetas Hando Tõnumaa

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt