Valmistudes küberpandeemiaks: kas Cyber Polygon 2021 kujuneb sama prohvetlikuks kui Event 201?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

24. mai 2021 kell 18:19

Kommentaare:
0

Maailma Majandusfoorum (WEF) lavastab järjekordse küberrünnaku õppuse, jätkates ettevalmistusi potentsiaalseks küberpandeemiaks, mis foorumi asutaja Klaus Schwabi sõnutsi saab olema käesolevast globaalsest kriisist karmim. Cyber Polygon 2021 lavastab simulatsiooni rünnakust tarneketi pihta. Kas Cyber Polygon 2021 kujuneb pandeemia vastumeetmete simuleerimisel sama prohvetlikuks kui Event 201, mille käigus lavastati 2019. aasta oktoobris koroonaviiruse pandeemia? 

 

SolarWindsi häkkimine kõlas kui äratuskell tarneahela jätkuva haavatavuse suhtes nii riiklike kui ka eraorganisatsioonide kaudu, olles ühtlasi hoiatus selle eest, et järgmine sissemurdmine võib osutuda eksponentsiaalselt tõsisemaks, levides läbi mistahes internetiga ühendatud seadme.

Mulluse Cyber Polygoni – küberrünnaku õppuse ja digipandeemia ennetamise seminari kiiluvees on WEF teada andnud, et 2021. aasta “küberpolügooniks” on kalendrisse kirjutatud 9. juuli. “Covidi karakteristikutega küberrünnak leviks kiiremini ja kaugemale, kui ükski bioloogiline viirus,” resümeerib Maailma Majandusfoorum.

Cyber Polygon 2021 simuleerib väljamõeldud küberrünnakut, kus osalejad tosinatest riikidest rakendavad abinõusid suunatud rünnaku vastu korporatiivse ökosüsteemi tarneketi pihta reaalajas.

Nagu nentis WEF, oli Covid-19 oodatud oht – nagu ka selle digitaalne ekvivalent. Veelgi enam, “Covidi karakteristikutega küberrünnak leviks kiiremini ja kaugemale kui ükski bioloogiline viirus. Selle reproduktiivne kiirus ületaks koroonaviirusega kogetu ligikaudu kümnekordselt.”

Siinkohal kirjeldame kolme õppusest Cyber Polygon 2020 esiletõusnud trendi, mis aitavad paljastada, mida avalik ja erasektor digipandeemia eel ette võivad võtta. Aga kust üldse küberpandeemia mõiste pärit on?

 

Eeldatav küberpandeemia

Oma tervituskõnes õppusel Cyber Polygon 2020 hoiatas WEF-i asutaja Klaus Schwab “küberpandeemia” eest, mis oleks hullem kui praegune globaalne kriis. “Me kõik teame, aga pöörame siiani ebapiisavat tähelepanu hirmuäratavale stsenaariumile kõikehaaravast küberrünnakust, mis võib täielikult seisata energiavarustuse, transpordi, haiglateenused, meie ühiskonna tervikuna,” ütles ta. “Covid-19 kriis paistaks selles mõttes suurema küberrünnaku kõrval väikese segadusena.”

Schwab lisas, et on oluline kasutada Covid-19 kriisi kui õigel ajal antud võimalust mõtiskleda küberturbe kogukonna õppetundide üle, et ammutada ning parandada meie ettevalmistamatust potentsiaalseks küberpandeemiaks. Olukorras, kus digitaalne maailm vägisi meie meie füüsilisse ja bioloogilisse maailma tungib, võib efektiivne küberrünnak ohustada kõike, mis internetiga ühendatud on, sealhulgas:

  • meditsiiniseadmeid, mis inimesi elus hoiavad
  • asjade interneti (IoT) ökosüsteemi ühendatud seadmeid, mille abil töötavad nutikodud (st kaamerad, mikrofonid, andurid jms)
  • kehade interneti (IoB) ökosüsteemis digitaalselt ühendatud inimesi
  • globaalseid finantssüsteeme
  • energiavõrke
  • reoveepuhasteid
  • riiklikke IT-süsteeme
  • sõjaväelist ja kaitseinfrastruktuuri
  • jmt

Praegu “on ainus viis Covidi laadse küberrünnaku eksponentsiaalse leviku peatamiseks need miljonid haavatavad seadmed üksteisest ja internetist täielikult lahti ühendada,” ütleb WEF. Aga üksainus päev ilma internetita läheks meie majandustele maksma enam kui 50 miljardit dollarit, ja siia lisanduks veel majanduslik ja sotsiaalne kahju sellisel puhul, kui need seadmed on ühendatud põhiteenustega nagu transport ja tervishoid.

On ütlematagi selge, et küberpandeemia tabaks kui tsunami vaat et kõik ühiskonna aspekte. Saatan peitub aga pisiasjades ning küberpandeemia puhuks pakutud lahendused võivad osutuda meie isikuvabadusele oluliselt ohtlikumaks kui küberrünnak ise.

Cyber Polygon 2020 suundumused

Õppuse Cyber Polygon 2020 keskne teema oli “Digitaalne pandeemia: kuidas ennetada kriisi ja kindlustada küberjulgeolek kõigil tasanditel”.

Õppuse eesmärk:

  • arendada tiimi kompetentsusi küberrünnakute tõrjumisel
  • kaasata globaalsete organisatsioonide ja suurfirmade juhatused dialoogi küberjulgeoleku üle
  • tõsta avalikkuse teadlikkust küberjulgeolekust

Õppus käis paralleelselt kahel rajal: laivstriim massipublikule ning tehniline koolitus küberjulgeoleku spetsialistidele. Kusjuures tehnilise koolitusega liitus 120 juhtivat rahvusvahelist organisatsiooni 29 riigist, sh Venemaalt, et harjutada vastulööki suunatud rünnakule eesmärgiga häkkida ettevõtte andmeid ja õõnestada selle reputatsiooni.

Kui tehnilise koolituse pool oli pühendatud abinõude rakendamisele ühe konkreetse rünnaku tõrjumiseks, siis laivstriimi sessioonid andsid rohkem aimu sellest, mida võtta ette rünnaku potentsiaalse tagajärje – digitaalse pandeemia puhul.

Siin on kolm trendi, mis laivstriimi diskussioonidest ja Cyber Polygon 2020 tulemuste raportist välja koorusid:

1) valitsused liiguvad vältimatult digiidentiteedi skeemide suunas

Õppusel ettekandega esinenud endine Briti peaminister Tony Blair väitis veendunult, et valitsused liiguvad “absoluutselt, vältimatult” digitaalse identiteedi omaksvõtmise poole. „Digitaalne ID on minu jaoks väga suur osa tulevikust,“ rõhutas Blair.

Video: Küberpandeemia: „Eelseisev kriis suurem kui Covid“:

 

Digitaalne identiteet on üks olulisemaid komponente WEF-i Suure Lähtestamise agendas seonduvalt transformatiivsete tehnoloogiatega, mis neljandale tööstusrevolutsioonile hoogu annavad. Digiidentiteeti kogutakse kõik, mis sa online’is teed – mida sa sotsiaalmeedias jagad, milliseid veebilehti külastad, mobiiltelefoni geolokaliseerimine – ning sinna lähevad ka kõik tõendid ja dokumendid, mida inimene füüsilises rahakotis kannab, nagu juhiluba, krediitkaardid, kindlustuspoliis jms.

Blair ei selgitanud oma kõnes, kuidas digitaalse identiteedi omamine küberpandeemiat ennetada aitaks. Küll aga kinnitas, ta, et digiidentiteedid saavad olema vältimatu osa digitaalsest ökosüsteemist, ning et valitsused peaksid nende turvamise ja reguleerimise eesmärgil tehnoloogiafirmadega koostööd tegema.

“Ja seepärast on minu arvates kõige tähtsam, et meie kui poliitilise poole esindajad ärkaksime tehnoloogia potentsiaali suhtes ja ühendaksime jõud tehnoloogiat leiutavate maailmamuutjatega, et me saaksime sellest aru ja võiksime reguleerida seda mõistlikult ja mitte rumalalt,” ütles Blair.

Skeem: Maailma Majandusfoorum; eestikeelne tõlge artikli all

 

Kui häkker haaraks kontrolli kellegi digitaalse identiteedi üle, saaks ta sisuliselt blokeerida selle inimese osalemise kodanikuühiskonnas – kustutades ta täielikult või ekspluateerides tema infot viisil, mis blokeeriks ohvri võimalused tõestada, et tal on pangakontol raha, reisimist võimaldav pass, kehtiv juhiluba, immuunsustõend ning paljud sellised dokumendid, mis kodanikele vajalikud on, et omada ligipääsu kaupadele ja teenustele.

Ning kuigi digiidentiteedid tõotavad elujärje edenemist miljonitele – eetilise haldamise korral –, on need samas tööriistaks autoritaarsetele valitsustele, et kodanike käitumist sotsiaalse krediidi süsteemi alusel lahterdada ja kamandada.

Olgu need andmed siis turvatud või mitte, isikuvabadus sõltub ikkagi sellest, kuidas tehnoloogiat kasutatakse, ning usalduse sügavusest nende suhtes, kes seda käsutavad.

Nagu kirjutas WEF ühes oma 2018. aasta raportitest, „määrab digitaalne identiteet selle, millistele toodetele, teenustele ja informatsioonile me ligi pääseme – või, vastupidi, mis meie ees suletud on”. Mille taseme/tasandi määrab meie käitumine online’is.

Kui Blairil on õigus ning valitsused vältimatult digitaalsed identiteedid omaks võtavad, siis saaks hästikoordineeritud küberrünnakuga digiidentiteete tabades vallandada küberpandeemia, mis mõjutaks kogu ühiskonda.

 

2) “Valeuudised” on digitaalne pandeemia ning enamik kodanikke pole võimelised kriitiliselt mõtlema

Cyber Polygon 2020 pühendas ühe oma laivstriimidest „fake news’ile“ kui 2020. aasta katkule ja laastavale digitaalsele pandeemiale.

„Kui sa räägid kellestki, kes […] ei ole eriti palju lugenud, kelle teadmised on piiratud – seda inimest on lihtsam haneks võtta, ta on palju altim vastu võtma mida iganes talle öeldakse,“ ütles ajakirjanik Vladimir Pozner.

Oma vestluse lõpuks jõudsid BBC World News’i uudisteankur Nik Gowing ja ajakirjandusveteran Vladimir Pozner järelduseni, et keskmine valimisealine kodanik ei ole suuteline ise kriitiliselt mõtlema ning on enam aldis mistahes informatsiooni alla neelama kui inimene, kes on ülikoolis on käinud.

Gowing ja Pozner nõustusid teineteisega, et enamik kodanikke on harimatud, väikese lugemusega ning pole piisavalt reisinud, et teha vahet, mis on võlts ja mis on tõeline.

Pozner: „Sa argumenteerid lähtudes tunnetusest, et su keskmine vaataja, kuulaja on juba ette kriitiliselt meelestatud. Mina arvan, et on kohutavalt palju inimesi, kellel kriitiline lähenemine puudub ja kes kõik lihtsalt tervelt alla neelavad.“

Gowing: „Ma olen nõus […] Selline küsimärgi-alla-seadmise instinkt on tarvilik.“

Pozner: „Kui keegi on kõrgelt haritud, on lõpetanud ülikooli, on lugenud, on reisinud – selle inimese reaktsioon sellele, mida ta loeb või kuuleb, on üks asi. Kui sa räägid kellestki, kellel on algkooliharidus või midagi taolist, ja tal polnud võimalust, selle tõttu kust ta pärit on, kes ei ole eriti palju lugenud, kelle teadmised on piiratud – seda inimest on lihtsam haneks võtta, ta on palju altim vastu võtma mida iganes talle öeldakse.

Kui meil on tegemist sellise tahtliku valega, kellele on see peamiselt suunatud? Minu arvates peamiselt sellele tavalisele inimesele – mitte intellektuaalsele eliidile, mitte nendele, kes on tegelikult võimelised need asjad läbi mõtlema, aga need kel sellist eelist pole olnud, need vähem priviligeeritud inimesed, kes on enamus, ja kes on need kes hääletavad, ja kes on need, kes lõppkokkuvõttes, kui öeldakse et „rahvas“, siis nemad ongi see „rahvas“, ja ma arvan, et nemad ongi selle trendi ohvrid.“

Lähtudes eeldusest, et keskmine inimene pole võimeline kriitiliselt mõtlema, ning et enamik kodanikke on seetõttu „ohvrid“, pöörasid kaks ajakirjanikku oma jutu sellele, kuidas ohvreid „valeuudiste pandeemia“ eest kaitsta.

Aga lõppude lõpuks polnud neil aimugi, kuidas seda teha, ning valeuudised, väärinformatsioon ja desinformatsioon on jätkuvalt „eksistentsiaalsed ohud“.

Cyber Polygon 2020 ei väljastanud valeuudistega võitlemiseks konkreetseid soovitusi. Küll aga soovitas WEFi juhitud koroonaviiruse simulatsioon Event 201, et „valitsustel tuleb koostöös traditsioonilise ja sotsiaalmeedia ettevõtetega uurida ja juurutada viise, kuidas väärinformatsioonile väledalt vastulööke anda.“

 

3) Tugevdada tuleb usaldusväärseid avaliku ja erasektori partnerlusi

Usaldusväärsete koostöövormide kindlustamine avaliku ja erasektori vahel võib digitaalse pandeemia ennetamisel abiks olla, seisab Polygon 2020 raportis.

„Kriitilise situatsiooniga ei saa rinda pista üks organisatsioon või üksik inimene,“ võib sealt lugeda. „Ülimalt ühendatud maailmas võib üksainus küberrünnak levida eksponentsiaalselt üle kogu globaalse kogukonna. Sellist situatsiooni saab ennetada, edendades koostööd avaliku ja erasektori ja korrakaitseagentuuride vahel. Veelgi enam, efektiivseks interaktsiooniks on vajalik arvukate standardite rakendamine ja reguleerimine, infovahetus ning usaldusväärsete suhete loomine, korraldamine ja arendamine.“

Samas – olukorras, kus riigid nagu Hiina varastavad intellektuaalomandit, spondeerivad riiklikul tasandil korraldatud küberrünnakuid, mis on paljastanud praktiliselt iga täiskasvanud ameeriklase isikuandmed ning vaigistavad arste ja vilepuhujaid Hiina kompartei rolli osas koroonaviiruse pandeemias, kõlab usalduse saavutamine ja koostöö edendamine valitsuste ja ettevõtete vahel küllaltki kättesaamatuna.

Ühes Polygon 2020 otseülekandes sõnas WEFi ärijuht Jeremy Jurgens, et järgmise kriisi ennetamine eeldab, et kokku tuleksid kõik ühiskonna ja majanduse sektorid. „Ma usun, et tuleb järgmine kriis,“ ütles Jurgens.

„See saab olema sügavam. Me peame hakkama juba praegu selleks valmistuma. Me peame saavutama varakult selle koostöö ja mõistmise, et kui kriis tabab, siis me oleme valmis sellele efektiivselt reageerima. Minu arusaamine ja tunnetus on, et kui see järgmine kriis kätte jõuab, siis saab see olema kiirem kui Covidi puhul kogetu, eksponentsiaalse kasvu kõver saab olema palju järsem, mõju suurem, ning majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed seetõttu veelgi sügavamad. Minu arvates on tõeliselt tähtis, et me ei alahindaks sellise kriisi tõsidust – milline mõju sel võiks olla. Kõik ühiskonna ja majanduse sektorid peavad kokku tulema, et sellega tegemist teha,“ ütles ta.

Nii Cyber Polygon 2020 raportis kui ka 2021. aasta jaanuari lõpupoole peetud Davosi nädalal salvestatud virtuaalsessioonides rõhutati vajadust ja igatsust avaliku ja erasektori koostöö järele – mitte üksnes vahendina küberpandeemia ärahoidmiseks, vaid kogu globaalmajanduse ümberkujundamiseks ja kõikide ühiskonna aspektide ülesputitamiseks uut liiki osaluskapitalismi oludes, mille sünnitab Suur Lähtestamine.

 

Digitaalse pandeemia õppusest esile kerkivad suundumused

Selles artiklis heitsime me pilgu kolmele õppusest Cyber Polygon 2020 esile kerkinud suundumusele:

  • suurem ressursside konsolideerimine ja koostöö ettevõtete ja riikide vahel
  • valeuudiste, väärinformatsiooni ja desinformatsiooniga võitlemise plaan, mida pole veel avalikustatud
  • surve digitaalse identiteedi suunas, mida siis turvata ja kaitsta tuleb

Kõik need tähelepanekud said välja nopitud mullusest õppusest. Tänavune „küberpolügoon“ esitab aga uued väljakutsed, ning osalejad astuvad vastu teistmoodi ohule – suunatud rünnakule korporatiivse ökosüsteemi tarneketi pihta reaalajas.

Kui eelnevate, pandeemiat simuleerivate õppuste järeldused-soovitused mingilgi määral märku andsid, mis ühiskonda ees ootas, siis võivad eelseisva küberpolügooni prognoosidel ja poliitikatel olla reaalsed ühiskondlikud tagajärjed juba kõige lähemas tulevikus.

Näiteks said pärastpoole tõeks mitmed WEF-i toetusel toimunud pandeemiasimulatsioonide Clade X (mai, 2018) ja Event 201 (oktoober, 2019) stsenaariumid koos paljude poliitikasoovitustega Covid-19 pandeemia puhuks.

Need stsenaariumid maalisid pildi järgnevast:

  • valitsused kogu maailmas lähevad lukkupanekute teed
  • kokku kukuvad mitmed majandusharud
  • kasvav usaldamatus valitsuste ja kodanike vahel
  • biomeetriliste jälgimistehnoloogiate laialdasem kasutuselevõtt
  • sotsiaalmeedia tsensuur väärinformatsiooniga võitlemise nimel
  • igatsus ujutada kommunikatsioonikanalid üle „autoriteetsete“ allikatega
  • massiline töötus
  • märulid tänavail

Ja paljugi veel!

Kui Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koroonaviiruse 11. märtsil 2020 pandeemiaks kuulutas, kukkusid valitsused kogu maailmas oma riike lukku keerama, mille tagajärjed majandusele olid laastavad – äride sulgemised, kodanikurahutuste laviin, töötuse tohutu kasv, kodude kui laenutagatiste kaotamise perspektiiv, ning inimajaloo suurim jõukuse ümberjagamine.

Samas oodati ja arvestati paljusid neist stsenaariumitest ka varasemates simulatsioonides, ja ikkagi läksid nad kõik täide.

Kas Cyber Polygon 2021 osutub digitaalsele maailmale sama prohvetlikuks kui Event 201 ja Clade X füüsilisele?

 

* Skeemi tõlge: 

Keskel:

DIGITAALNE IDENTITEET

ÜKSUSED            INIMESED

SEADMED           ASJAD

Ülevalt, päripäeva:

TERVISHOID

Et kasutajad pääseksid ligi kindlustusele, ravile; et monitoorida meditsiinilisi seadmeid (ka kehal või kehas kantavaid); et hooldajad saaksid näidata ette oma kvalifikatsiooni

FINANTSTEENUSED

Et avada pangaarveid, teostada online’is finantstehinguid

TOIT JA JÄTKUSUUTLIKKUS

Et farmerid ja tarbijad saaksid kontrollida toodangu päritolu, et edendada väärtust ja jälgitavust tarneahelates

REISIMINE JA LIIKUMINE

Et broneerida reise, et läbida piirikontrolli riikide ja regioonide vahel

HUMANITAARABI JA -MEETMED

Et pääseda ligi teenustele, et näidata ette oma kvalifikatsioon töötamiseks välisriigis

E-KAUBANDUS

Et ostelda, et teostata ärilisi tehinguid ja tagada maksed

SOTSIAALPLATVORMID

Sotsiaalseks interaktsiooniks; et pääseda ligi kolmanda osapoole teenustele, mis on ehitatud üles sisselogimisele sotsiaalmeediasse

E-VALITSUS

Et kodanikud pääsesid ligi teenustele ja saaksid neid kasutada – esitada maksuandmeid, hääletada, saada kätte toetusi

TELEKOMMUNIKATSIOON

Et kasutajad saaksid omada ja kasutada seadmeid; et teenusepakkujad saaksid jälgida seadmeid ja andmeid võrgustikus

NUTILINNAD

Et jälgida seadmeid ja andureid, mis edastavad andmeid nt energiakasutuse, õhukvaliteedi, liiklusummikute kohta

 

Allikas: Global Research

Tõlge: ATCG Tõlkebüroo

 

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt