Mõttekoht: kas hirm vabaduse ees on kutse fašismile?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

27. jaanuar 2023 kell 18:49

Kommentaare:
0

David Icke’i kodulehel Julian Rose’i sulest ilmunud artikli lähtekohaks on dr Erich Frommi põhjapanev teos “Hirm vabaduse ees” (avaldatud ka kui “Põgenemine vabadusest”), mis põhineb seisukohal, et selleks, et mõista ühiskonna peamiste suundumuste taga olevaid ajendeid, tuleb paljastada seda toitvad psühholoogilised jõud. Alles mõistes “vabadusehirmu” olulisust, on võimalik mõista ka praegu ühiskonna arterites vohava psühhoosi mürgist koostist.

 

Julian Rose on Ühendkuningriigi mahepõllumajanduse varajane teerajaja, kirjanik, rahvusvaheline aktivist, ettevõtja ja elustiili õpetaja. Ta on Hardwick Alliance for Real Ecology HARE kaasasutaja. Julianii sulest on ilmunud põnev raamat “Overcoming the Robotic Mind”. Järgnevalt analüüsib ta oma kogemuse põhjal seda, mis kujundab ühiskonna valitseva klassi esindajatest sageli psühhopaadid, kellele jaoks eesmärk pühendab abinõu.

Suur osa ühiskonnast on valmis andma järele tajutava(te) võimutegelase(te) tahtele. Teha seda, mida nõutakse, seadmata kunagi kahtluse alla ametivõimude tegevust, nende loodud seaduste loogikat ega ratsionaalsust.

 

Mis motiveerib inimest tegutsema ja käituma?

Tõenäoliselt kõige tuntum näide lähiajaloost on Saksa ühiskonna masside käitumine Adolf Hitleri võimuletõusu ajal. Raamatus “Hirm vabaduse ees” pühendab Fromm märkimisväärse hulga lehekülgi inimliku motivatsiooni – või selle puudumise – analüüsile, selgitades, mis võimaldas Hitleril hüpnotiseerida oma rahvast kuuletuma tema sageli täiesti irratsionaalsetele ja seosetutele nõudmistele. Nõustuda tingimustega, mis vaid väikese hulga emotsionaalse ja ratsionaalse mõtte rakendamisega lükataks mõtlemisvõimeliste isikute poolt automaatselt tagasi. Nagu paljastavad Covidi “lukustused” ja Klaus Schwabi “suure lähtestamise” programmid, kordab sama ülalt-alla irratsionaalse autoritaarsuse jada väga sarnase mõju ja mustriga.

On vajalikud teatud tingimused, mis peavad valitsema, et väga suurel hulgal inimestel oleks võimalik alluda autoritaarse kujuri käskudele. Peamised neist on:

– üldiselt madal enesehinnang;

– ebakindel finantsolukord;

– hirm astuda välja kaasinimeste käitumismustrist.

Just see viimane tegur võib olla enesereetmise kõige tugevam element. Vabadust ei saa võita pühendumise või vastasseisu vältimisega. Vastupidi, vabadus saavutatakse vastutuse võtmisega ja vaenlasega silmitsi seismisega, selgitab Fromm.

Rose ütleb, et praegu on tehnoloogia ja masinad omandanud suurema tähtsuse kui inimsuhted: inimeste põhivastutus on arvutisse maha laaditud. Suur hulk meie tarbimisühiskonna üleliigseid luksusi on “vaba aja vidinate” vaimustuse tulemus. Nn mugavusmaterialism varjutab lõpuks sotsiaalse vajaduse koostöö ja interaktiivse vastastikuse toetuse järele.

USA kaasaegse reklaami rajaja Edward Bernays mängis selle suundumuse käivitamisel olulist rolli, töötades välja meetodi, mida ta nimetas “inseneri nõusolekuks”. Tegu on klientide petmisega nende oletatavate vajadusete rahuldamiseks vajalike toodete järele, mis on tühjad tõelisest väärtusest ning sageli hävitavad inimeste ja keskkonna tervist. Bernaysi mõistet “tehniline nõusolek” rakendati ka poliitiliselt, et võimendada toetust ühele või teisele erakonnale.

 

Petja loobub elu põhiväärtuste kandmisest

Kuid võime petta saab toimida ainult siis, kui saaja on loobunud oma pühendumusest elu põhiväärtustele, mis on aluseks inimlikule, rahuldustpakkuvale ja loovale eksistentsile.

Mõnes mõttes töötavad nad tandemina. Raamatus “Hirm vabaduse ees” paljastab Fromm, et soov kontrollida ja soov olla kontrollitud ei ole vastandid, vaid sama põhihaiguse sümptomid. Sadist ja masohhist on mõlemad äärmise võõrandumise ja sügava hirmu väljendused. See hirm on vabaduse vastutuse ees, mis tähendab tõe otsimist ja oma saatuse üle kontrolli võtmist. Sadist “sünnib” siis, kui võetakse omaks jäik positsioon või päritud ideaaliga turvalisuse tootem, millele oma täiskasvanuelu pühendada. Selle tegevuse eesmärk on purustada loomuliku, kaasasündinud loova ja humanitaarse energia avaldumine, mis juhib indiviidi oma tõelise potentsiaali realiseerimise poole.

Loomulikult toob loomingulise tungi järgimine esialgu esile ebakindluse tunde. Üks künnab oma rada – ei järgi kellegi teise oma ning see nõuab julgust. Kuid “vabaduse tee” tagasilükkamine hirmust tundmatuse ees tähendab kasvava indiviidi spontaanse, sotsiaalse ja vaimse arengu blokeerimist. See on barjäär hinge poolt meile antud juhiste vastu. Ja see põhjustab sügavalt moonutatud versiooni “tõelisest teest” .

 

Briti poliitilise eliidi perversne koolitus

Rose räägib oma kogemusest, kuidas algkooli direktor hoidis nelja keppi klaasist fuajeekapis. Igaühel neist oli veidi erinev “heli”. Pärast peksu lapiti poisi muljutud ja veritsev tagumik kokku matrooni poolt, kes hoolitses laste tervise eest. Kuid vaimse trauma jaoks ei olnud matrooni ega arsti. Koolijuhataja oli imposantne sportlik mees ja kui ta kellegi peale pahandas, tegi ta seda täie sadistliku rahuloluga. Kooli üldine eetos põhines väikeste poiste “karmistamisel”, nende, kes on endiselt emotsionaalselt seotud oma emadega. Perverdid olid koolis silmapaistvad töötajad: ladina keele õpetaja ajas kodutöid parandades regulaarselt endal käe püksi. Ja füüsilise ettevalmistuse õpetaja rakendas oma sõjalist väljaõpet võimlemistunnis korra hoidmisel.

See kool (mida enam ei ole) oli poliitilise eliidi treeningväljak; kurikuulsa Etoni kolledži sõsarkool, mis on tulevaste poliitikute ja peaministrite kasvulava, millele järgnesid Oxfordi ja Cambridge’i ülikoolid. Kui mõelda sügavale haigusele, mis valitseb täna Ühendkuningriigi poliitiliste (ja mittepoliitiliste) “liidrite” esirinnas, siis on näha, kui varases eas seda haigust juba soodustati.

Pedofiilia, laste mõnitamine ja isegi laste ohverdamine ei ole perverssused, mis tulevad eikusagilt. Paljude haigete mõtete juured on maetud traumadesse, mis algasid lapsepõlves – ja mida nüüd mängitakse välja ümberpööratud rollide kaudu – muster, mille paljud psühholoogilised traktaadid psühhootilistest isikutest on paljastanud.

See on peen joon, mis eraldab psühhootilist ja saatanlikku; ja võib-olla pole üllatav avastada, et Westminsteris asuvad parlamendi kodades kaks vabamüürlaste looži…

Briti asutuse eksklusiivsete ülemiste ešelonide keskmes on suuresti väljaütlemata pühendumus säilitada tunne, et nad on “jumalad”. Seega anti õpetajatele õigus kehtestada “allpool” olevatele isikutele reeglid, mis tagavad, et alluvad jäävad üldiselt sotsiaal-majanduslikku pärisorjuse seisundisse ja et selle pärisorjuse toimepanijaid toidetakse vastavalt nende sõltuvust tekitavale vajadusele – vajadusele “võimutunde” järele, et kompenseerida sisemist emotsionaalset tühimikku ja armetut vaimset vaesust.

 

Argpükside valem

Nagu Fromm selgitab oma analüüsis Adolf Hitleri käitumise kohta, põlgas natside juht neid, kes allusid tema tahtele, kuid austas neid, kes talle vastu astusid.

See on argpüksi valem, mis sisaldab enesevihkamise vormi omaenda sisemise nõrkuse suhtes: igasuguse eesmärgi puudumine sügavama “mina” realiseerimiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et minu enda kogemusest (ellujääjana) sadistlikust võimust, mida kasutati selleks, et takistada noortel järgida oma loomulikke kalduvusi loovale eneseväljendusele ja sõbralikule koosolemisele, on ilmne, et “hirm” on enamiku tänapäeva nn juhtide poolt nii ilmselgelt halvustavate ja skisofreeniliste käitumismustrite põhjus.

Seesama hirm hoidis relssidel Covidi vagunit. Kusjuures see hirm õhutas lukustamist ja hirmust tulenevaid ähvardusi reeglitest kõrvalehoidjate vastu. See on sümptomaatiline psühhoos, mis jookseb sügavale väikese klubi veenidesse, kelle haare selles maailmas on sisuliselt sama haare, mida minu ettevalmistuskooli direktor püüdis oma õnnetutele õpilastele avaldada.

Maailma Majandusfoorumi, Maailma Terviseorganisatsiooni, ÜRO, Rahvusvaheliste Arvelduste Panga, Rahvusvahelise Valuutafondi, Maailmapanga, Black Rocki, Bayer-Monsanto/Cargilli juhid, kui nimetada vaid mõnda türanlikku rahva rõhujat, on tänapäeva impeeriumide kehtestajad.

Nad laiendavad oma haaret valitsuse abiga ja hoiavad salajase kamba käsul korras samade keppide kappi, et teisitimõtlejaid peksta, nagu ka minu ettevalmistuskooli direktor, et mässumeelsed õpilased alluma sundida. See on pöörduks ning sisenejad ja lahkujad on omavahel tihedalt seotud. Nad on tumeda vennaskonna vorm, kes on vannutatud kaitsma ja säilitama valet, mille vastandiga nad ei julge silmitsi seista. Valet, et ainus viis vältida reageerimist hinge kaasasündinud tungile asuda tõe teele on aktsepteerida oma saatust kloonina nagu materialismi hingetute ja kättemaksuhimuliste jumalate teenimisele pühendunu.

Nagu Erich Fromm kirjutas raamatus “Hirm vabaduse ees”, ei ole trauma, mida meie kasvatus endale ja teistele peale surub, püsiv seisund. Tõelise vabaduse omaksvõtmine on armastuse tegu. Julge tegu, millega tunnustatakse meie ühtsust kogu inimkonnaga. Kohustus võtta vastutus nii maailma eest, kuhu me oleme sündinud, kui ka meie enda erilise loomingulise panuse eest selle maailma arengusse.

 

Allikas: davidicke.com

 

Tõlkis Ksenia Kask

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt