Digieuro on tulekul: mis täpsemalt on digitaalne keskpangaraha?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

8. juuni 2022 kell 14:29

Kommentaare:
0

Foto: Pixabay / Geralt

Me liigume täieliku järelevalve riigi suunas, mida omakorda valvab Euroopa Liit. Digieuro kasutuselevõtt on täies hoos, kuid käib samas üsna märkamatult. Projekt on praegu uurimisfaasis ja kodanikel on aega 14. juunini 2022 seda kommenteerida. EL ja peavoolumeedia sellest võimalusest laialdaselt teavitanud ei ole. Samuti on väga kaheldav, kas Euroopa Komisjon korraldaks oma plaani ümber, isegi kui kodanikelt tuleks palju negatiivset tagasisidet. Aga mis on üldse digitaalne euro? Mille poolest see erineb krüptovaluutadest ja meie arvelduskontol olevast rahast?

 

Erinevus sularaha ja digitaalse keskpangaraha vahel

Digitaalne keskpangaraha, tehnilises kõnepruugis tuntud kui Central Bank Digital Currency ehk lühidalt CBDC, on keskpankade poolt välja antud digitaalne maksevahend ja seega vastava rahvusvaluuta digitaalne versioon.

Erinevus sularahaga on ilmne. Mõlemat emiteerib keskpank, euro puhul Euroopa Keskpank (EKP). Sularaha on füüsiline ja sellega tehtud tehingud on anonüümsed ja jälgimatud. Digitaalsel eurol ei ole füüsilist versiooni, makseprotsessid salvestatakse tõenäoliselt digitaalselt ja need oleksid keskpangale nähtavad.

Pangakontol oleva raha ja digitaalse keskpangaraha erinevus

Digieuro erineb aga ka pangakontol olevast rahast ehk pangarahast, mis on kõigest kontoomaniku ja panga vaheline kokkulepe. Nii et kui kellelgi on pangas kontojääk 1000 eurot, siis on see lihtsalt panga lubadus maksta 1000 eurot keskpanga raha kontoomanikule sularahas välja. Kui pank pankrotistuks, ei saaks ta enam kõikidele kontoomanikele raha välja maksta (EL-is kehtib aga riigi hoiuste tagatis kuni 100 000 eurot inimese ja panga kohta).

Seevastu digitaalsed eurod oleks “päris” keskpangaraha, mitte ainult nõue kommertspangale. Selles mõttes on see nagu keskpanga rahatähed või mündid, ainult digitaalsel kujul ja seega mitte anonüümne.

 

Erinevus krüptovaluutade ja digitaalse keskpangaraha vahel

Krüptovaluutade nagu Bitcoin puhul puudub keskasutus, mis münte välja annaks või maksetehinguid reguleeriks. Seda tehakse detsentraalselt Bitcoini võrgustiku kaudu. Tänu plokiahela tehnoloogiale pole maksete kontrollimiseks vaja keskregulaatorit. Bitcoin on tehniliselt kujundatud nii, et kedagi ei saa maksetehingutest välistada.

Kuid vastupidiselt levinud arvamusele ei pruugi Bitcoin olla anonüümne. Kõik tehingud Bitcoinidega on jälgitavad ja neid saavad vaadata kõik plokiahela kasutajad, kuid Bitcoini rahakottidel on numbrite ja tähtede kombinatsioon (rahakoti aadress), millel pole omaniku nime. Kui aga keegi oskab rahakoti aadressi seostada inimese nimega, siis on iga tehing, mis kunagi tehtud, kõigile jälgitav. Privaatmündid nagu Monero välistavad selle jälgitavuse ja töötavad seetõttu nagu “sularaha internetis”, kuna sellega saab tegelikult maksta anonüümselt, sest tehingud pole kellegi jaoks jälgitavad.

Teisest küljest ei ole CBDC nagu digitaalne euro anonüümne ega detsentraliseeritud. Digitaalse euro täpne tehnoloogiline disain pole veel kindel (2022. aasta juuni seisuga), kuid võib eeldada, et digitaalse euroga tehtud tehingud ei ole kõigile nähtavad, nagu see on Bitcoini puhul. Suure tõenäosusega varustatakse osalejate rahakotti aga isiku nime ja muude isikuandmetega ning EKP saab loomulikult kõiki tehinguid vaadata, kuna väidetavalt on digitaalne euro organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse deklareeritud eelis.

Kuigi Bitcoinil ja teistel krüptovaluutadel puudub keskne keha, mis suudab rahakotte blokeerida ja tehinguid takistada, siis digitaalse keskpangaraha puhul oleks see teisiti. Vastutav keskpank saaks rahakotid blokeerida ja seeläbi inimesed maksetehingutest välja jätta.

 

Ohte on alahinnatud

EL ja Euroopa Keskpank kinnitavad pidevalt, et mure orwelliliku keskriigi pärast on põhjendamatu, sest kedagi ei sunnita digitaalset eurot kasutama. Sularaha kaotamine ja privaatsete krüptorahakottide keeld võivad aga sundida kodanikke kasutama digitaalset eurot.

Oligarh Bill Gates ja EKP president Christine Lagarde tegid tänavusel Maailma Majandusfoorumil Davosis krüptovaluutadele terava torke. On loogiline, et keskpangad ei ole krüptovaluutade suhtes entusiastlikud, kuna see on võimalik konkurents rahamonopoli ja seeläbi keskpankade võimu pärast.

EKP ja Euroopa poliitikute avalduste kohaselt ei tohiks sularaha loomulikult kaotada. See tuletab meelde lauseid nagu “Sundvaktsineerimist ei toimu” või “Keegi ei kavatse mingit müüri ehitada”. Viimased kaks aastat on näidanud, et poliitikute selliseid avaldusi ei saa usaldada.

 

Täielik digitaalne kontroll on peagi käes

Digitaalse identiteedi ja digitaalse euro kombinatsioon võimaldab riigi või riigiülese EL-i poolt kodanike täielikku jälgimist. Taas näib Hiina olevat selles valdkonnas Euroopa poliitikutele eeskujuks. Seal testitakse juba CBDC Hiina versiooni, digitaalset jüaani. Täieliku digitaalse järelevalve abil ei takistaks miski Hiina mudelil põhineva sotsiaalkrediidi süsteemi juurutamist Euroopas.

 

Allikas: wochenblick.at

 

Tõlkis Hando Tõnumaa

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt