Briti uus peaminister Sunak on keskpanga pettusel põhineva digivaluuta pooldaja

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

14. november 2022 kell 17:48

Kommentaare:
0

Foto: Canva (opendemocracy.net + heise.de)

Kui rääkida rahast, siis WEF-i võsuke Rishi Sunak, Suurbritannia uus tooride peaminister pole mitte ainult ülirikas oma hinnanguliselt 730 miljoni naela (ligi 840 miljoni USA dollari) suuruse varandusega, vaid mees võib tagasi vaadata ka sündmusterohkele karjäärile finantsäris.

 

Pärast tunnustatud Oxfordi ülikooli filosoofia, poliitika ja majanduse (PPE) valdkonna lõpetamist – haridus, mis muuseas on ka tema eelkäijatel Liz Trussil ja David Cameronil – töötas ta aastatel 2000–2004 analüütikuna investeerimispangas Goldman Sachs, mis haldavad selliseid läbipaistvuse algatusi nagu Open Secrets, mida naljatamisi nimetatakse “Government Sachsiks”, kuna need on USA valitsusele lähedalasuvate persoonide mõjuväljas.

Pärast töölt lahkumist kurikuulsast investeerimispangast sai Sunak stipendiumi, et õppida kaheaastases ärijuhtimise magistriõppes Stanford Business Schoolis – see on kursus, mida Telekomi personalidirektor Thomas Sattelberger kirjeldas kunagi Der Spiegelile kui “finantskapitalismi ideoloogilist transpordivahendit” ning ütles:

“Need koolkonnad on täielikult keskendunud homo oeconomicus’ele, kes tegutseb alati ainult ratsionaalsel ajendil, et optimeerida oma kasulikkust. Puuduvad teised sama olulised vaatenurgad: näiteks ajalugu, sotsioloogia või psühholoogia, aga ka suhteliselt uus käitumisökonoomika distsipliin.”

Süüdistus, et ta jättis viimase distsipliini hooletusse, teeb uuele peaministrile aga tõenäoliselt ülekohut.

Esimesed sammud filantrokapitalismis

Pärast magistrikraadi omandamist liitus Sunak Londoni riskifondiga Children’s Investment Fund, mis tegutseb selle fondi nimel, mis on riskifondide miljardäri Christopher Hohni asutatud ettevõte, kes on pühendunud ülemaailmset arengut toetavale heategevusele.

Riskikapitali kaudu rahastatava (arengu)abi kontseptsiooni võttis 1969. aastal kasutusele John D. Rockefeller III. Oil Dynasty Foundation on endiselt üks mõjukamaid tegijaid niinimetatud filantroopsete kapitalistide seas koos Fordi, Buffetti, Omidyari, Sorose ja Gatesi esindajatega. Kontseptsioon on tihedalt seotud tulevase mõjuinvesteeringute majandussektoriga – investeeringutega, mis on mõeldud teenima sotsiaalseid või ökoloogilisi eesmärke.

Sunaki abikaasa Akshata Murty on pärit jõukast perekonnast. Tema isa Narayana asutas 1981. aastal IT-teenuste ettevõtte Infosys, mille aastakäive oli 41 aastat hiljem 16 miljardit dollarit. Peaministri rikkus põhineb eelkõige tema abikaasa varandusel, kellele kuulub ettevõtte aktsiaid ligikaudu 790 miljoni USA dollari väärtuses. See teeb ta – ja Ühendkuningriigis on see standard – “rikkamaks kui kuninganna”.

 

Tuline CBDC pooldaja

Sunakide maailm on rahaga seotud ka teisel viisil. Briti peaministri ja endise riigikantsleri Boris Johnsoni juhtimisel on ta keskpanga digitaalse valuuta (CBDC) tulihingeline pooldaja, mida praegu surutakse üha jõulisemalt kõikides maailma nurkades – Euroopas, USA-s, Saudi Araabias, Lõuna-Koreas ja Venemaal: Rahvusvaheliste Arvelduste Panga (BIS), “Keskpankade keskpanga” iga-aastase majandusaruande kohaselt katsetab 90 protsenti kõigist keskpankadest kogu maailmas CBDC kasutuselevõttu.

Lihtsustatult öeldes on CBDC (Central Bank Digital Currency – keskpankade digitaalvaluuta) hoopis midagi muud kui tänased numbrid meie pangakontol. Kuigi nii euro ega ka dollar pole tagatud mitte ühegi reaalselt väärtust omava vahendiga (nt kuld), siis lisaks sellele mullile saab CBDC-d programmeerida näiteks nii, et sellega saab soetada ainult neid tooteid ja teenuseid, mida valitsus lubab. See tähendab, et kui inimene jääb valitsusele pinnuks silma, saab tema CBDC lihtsalt “välja lülitada”. Lisaks pole erinevalt pankade enda väidetest CBDC-l mitte mingit seost päris krüptorahadega. Loe täpsemalt CBDC pettusest siit, siit ja siit.

 

CBDC puhul on mis tahes väärtus kujutatud virtuaalsete “märkidena”

Need märgid võivad esindada varasid ja omandinõudeid, aga ka ökoloogilisi ja sotsiaalseid väärtusi, näiteks üha olulisemaks muutuvate ESG-kriteeriumide (keskkonna-, sotsiaal-, valitsemistava) tähenduses – ja nendega saab omakorda kaubelda. Mõned räägivad seetõttu majanduse “märgistamisest”.

2021. aasta aprillis Londonis toimunud ülemaailmsel Innovate Finance’i tippkohtumisel teatas toonane kantsler Sunak Inglismaa riigikassa ja Inglise riigipanga ühise töörühma loomisest, et uurida CBDC kasutuselevõttu. Sunak rääkis “täiesti uuest turu infrastruktuurist” ja teatas peatsest revolutsioonist finantsturul.

See on revolutsioon, mis sündis mitte niipalju idealismist kuivõrd meeleheitest –  ja mis ei too kaasa rohkem vabadust, vaid totalitaarset järelevalvet.

 

Allikas: heise.de

 

Tõlkis Hando Tõnumaa

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt