“Komeedid on alati meie taevast külastanud – need on nagu mustad tolmuga segunenud jääkuulid –, aga mitte kunagi varem ei ole Maalt leitud materjali, mis pärineb komeedist,“ ütles Witwatersrandi ülikoolis leidu uuriva meeskonna juht, astronoom David Block.

Salapärase 30-grammise musta kivikese leidis 1996. aastal üks Egiptuse geoloog ning tänaseks on Lõuna-Aafrika teadlaste meeskond teinud kindlaks, et see kivi on komeedi osake. Teadlaste sõnul lendas komeet Maa atmosfääri ja plahvatas tänase Egiptuse kohal, pühkides oma teelt kõik elava. Plahvatuses tekkis ülikuum lööklaine, mis kuumutas liiva maapinnal umbes 2000 °C-ni.

Äärmusliku kuumuse ja rõhu tagajärjel tekkis suur kogus kollast klaasi, mille tükke on leitud 6000 km² alal Sahara kõrbes, mille järgi see on nimeks saanud Liibüa kõrbeklaas. Kaunis näide sellest kollasest klaasist on vaarao Tutanhamoni (valitses Egiptust 1332 eKr – 1323 eKr) prossil. Egiptuse juveliirid meisterdasid klaasitükist skarabeuse keha, mis on prossi keskel.

Leitud kivike sai nime Aleksandrias elanud kuulsa naismatemaatiku, astronoomi ja filosoofi Hypatia järgi, kes koostas taevakehade kaardi ja leiutas hüdromeetri. Hypatia nime kannab ka üks Kuu kraater. Teadlaste sõnul on kivike nurgeline, must ja läikiv, äärmiselt kõva ning paljude mõradega, koosnedes peamiselt süsinikust, milles on väikesi teemante, mis tekkisid plahvatuse lööklaine tõttu. Põhjalike uuringute käigus uuriti lähemalt kivikese koostist ning avastati, et selle päritolu on maaväline ja see peab olema tulnud kaugemalt kui asteroidide vööst, mis asub Marsi ja Jupiteri vahel. Johannesburgi ülikooli professor Jan Kramers ütles: “See on tüüpiline teaduslik eufooria, kui sa välistad kõik teised võimalused ning jõuad lõpuks mõistmiseni, millega tegu on.“

Hypatia kivikese uuringutes jõuti järeldusele, et must kivi pole mitte ainult ebatavalist tüüpi meteoriit, vaid esindab ka esimest senileitud näidet komeedi tuumast. Uurijate sõnul on komeetide materjal Maal äärmiselt haruldane – ainsad muud komeedi fragmendid, mida on seni leitud, on mikroskoopilised tolmuosakesed, mis on pärit atmosfääri ülemisest osast, ning mõnest süsinikurikkast Antarktika jääst leitud osakesed.

Kramers ütles: “NASA ja ESA (Euroopa kosmoseagentuur) kulutavad miljardeid dollareid, et koguda paar mikrogrammi komeedimaterjali ning tuua see Maale tagasi ning nüüd on meil täiesti uus näidis selle materjali tundmaõppimiseks, ilma et me peaksime kulutama miljardeid selle hankimiseks.“

Hypatia kivikese uurimine on kasvanud rahvusvahelise koostöö programmiks, millega on seotud üha rohkem teadlasi, sest kaasatakse aina enam erinevate teadusharude asjatundjaid. Mario di Martino Torino Astrofüüsilisest Observatooriumist on juhtinud mitmeid ekspeditsioone kõrbe “klaasiväljale“.

Allikad: Science Direct, VOA News, Live Science, Sci-News

Fotod: livescience.com, physic.ut.ee

Toimetas Marlen Laanep