9. jaanuar 2023 kell 16:29

Foto: Pixabay / spalla67
Kesk-Euroopas oli aastavahetusel ebatavaliselt pehme ilm, see paneb osa elanikke uskuma, et CO2-ga seotud globaalne soojenemine on täies hoos. Ülemaailmselt – ja see on see, mis loeb – arenevad temperatuurid aga teises suunas.
Kui moodustada viimaste aastate keskmine, siis on globaalne temperatuur püsinud muutumatuna 8 aastat ja 4 kuud. Detsembris langes aga globaalse temperatuuri kõrvalekalle Alabama ülikooli (UAH) satelliidipõhiste mõõtmiste kohaselt 30 aasta keskmisest 0,05 kraadi Celsiuse järgi.
Temperatuuri tõus on pikaajaline kuni 2015. aastani. Kuid alates 1979. aastast on see keskmiselt vaid 0,13 kraadi Celsiuse järgi kümnendi kohta. Kuid uusimad teadusuuringud näitavad, et Euroopas seisab 15–20 aastaks ees hoopis temperatuuri langus.
Just kliimateaduse raskekaallased püüdsid hiljuti ajakirjas Nature Journal “kliima- ja atmosfääriteaduses” oma artiklitega tähelepanu: Katja Matthes, Kielis asuva GEOMAR Helmholtzi ookeaniuuringute keskuse direktor, Johann Jungclaus Hamburgi Max Plancki meteoroloogiainstituudist ja Nour-Eddine Omrani Norra Bjerknesi kliimauuringute keskusest avaldasid uuringu, mis näitab, et me seisame silmitsi Põhja-Atlandi ookeani jahenemisega.
See graafik näitab Põhja-Atlandi temperatuuri langust aastaks 2040. Globaalse soojenemise trendi tõttu ei taastu temperatuur 1950.–1970. aasta tasemele, selgitab üks uuringu autoritest Eddine Omrani. Tema sõnul annab oodatav soojenemise paus meile aega tehniliste, poliitiliste ja majanduslike lahenduste väljatöötamiseks enne järgmist soojenemisetappi, mis alustab uut tõusu 2050. aasta paiku.
Ühekülgne kliimakajastus ja poliitilised meetmed
On hämmastav, et peavoolumeedia seda julgustavat sõnumit ei ole kajastanud. Seevastu Ameerika sihtasutuse vahenditega rahastatud “viimase põlvkonna” apokalüptilisele pettekujutlusele antakse vabalt kõlapinda koos erinevate julgustavate influencer’itega. Vaevalt et keegi seab kahtluse alla „globaalse soojenemise kampaania” vale narratiivi.
Need, kes suruvad alla sellised uudised eelseisva jahenemise kohta, osalevad poliitiliselt ajendatud hävitamistöös. Praegu on näha, kuidas Saksamaa ja mitmed teised riigid on teatanud, et lähisaastatel loobutakse maagaasist niikuinii järk-järgult. Aga miks on see vajalik, kui Euroopas ei lähe järgmise 20 aasta jooksul soojemaks, vaid pigem külmemaks? Kui see jahtub, siis kas me ei vaja veel rohkem gaasi kui täna?
Kieli, Hamburgi, Bergeni, Veneetsia ja Houstoni kliimauurijate väljaanne toob meieni veel ühe olulise avastuse. Aastate 1980–2015 soojenemist mõjutas oluliselt Atlandi ookeani soe faas. Võime hinnata, et märkimisväärne osa soojenemisest on tingitud sellest looduslikust tsüklist. Seda perioodi kasutatakse aga muu hulgas tuleviku temperatuuriprognooside tegemisel. Mudelid lisavad aga CO2 efektile loomuliku soojenemise. See valesti arvutatud suurem CO2 mõju ekstrapoleeritakse tulevikku. Mudelid, mis ei võta arvesse looduslikke tsüklilisi mõjusid, tulevad välja liiga tugevate soojenemisprognoosidega.
Viimase 100 aasta nõrgim päikesetsükkel
Tuleb märkida, et on mitmeid uuringuid, mis viitavad sellele, et päikesetsükli tugevus on seotud Põhja-Atlandi võnkumisega. Viimane päikesetsükkel aastatel 2008–2019 oli viimase 100 aasta nõrgim.
Praegune tsükkel on seni olnud sama nõrk. Hirmutav on aga hoopis kliima- ja energiadebati ühemõõtmelisus, mis kulmineerub tõsiasjaga, et ainuüksi CO2 heitkogused määravad meie kliima.
Allikas: achgut.com
Tõlkis Hando Tõnumaa
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.