Hiinlased pakatavad enesekindlusest: koroonaviirus on müstilisel kombel haihtunud, aga kuidas?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

4. november 2020 kell 8:40

Kommentaare:
0

Hiinlased tähistavad, sest koroonaviiruse teist lainet ei paista olevat ega tulevat. Klubid on täis enesekindlaid inimesi, kes on lõpetanud muretsemise, vastupidiselt läänemaailmale, kus ennustatakse aina destruktiivsemat koroonapandeemiat. Meile kõigi silme ette on manatud suursugune totalitaarne eeskuju, kuid kas ja miks on Hiina koroonaviirusest tegelikult vabaks saanud?

 

Reede õhtu (16. oktoober) Pekingis. Muusikaklubi “Omni Space” on juba kell 21 rahvast täis. Laval on popp-rokkbänd The 2econd. Allkorrusel tunglevad inimesed tihedalt üksteise kõrval. Mõni kannab maski, teised mitte. Sissepääsu juures peavad nad piletit ostes näitama koroonaviiruse äppi ja jätma oma andmed. Nad ei pea distantsi hoidma. Piletite arv on piiratud 75 protsendiga tavapärasest maksimaalsest mahust. Kinodes ja kontserdisaalides, kus see samuti kehtib, võib see olla mõttekas. Aga muusikaklubides, kus kõik trügivad lava poole, on sotsiaalne distantseerumine läbikukkunud. Sellegipoolest lubavad Pekingi võimud kontserti pidada: nad on oma tegevuses kindlad. Kogu Hiinat on säästetud koroonapandeemia teisest lainest. Ja tundub, et nii see ka jääb.

Juhtiv hingamisteede ekspert Zhong Nanshan ütles, et tõenäoliselt ei tule Hiinasse teist koroonaviiruse lainet tänu rangetele ennetus- ja kontrollimeetmetele. “Need meetmed on ka hooajalise gripi ennetamiseks eeloleval talvel väga tõhusad,” lisas ta. 

Ka Lääne meedia kipub olema üksmeelel, et Hiina edukus haiguse tõrjumisel on tänu kohesele ühiskonna sulgemisele ja massilisele testimisele, lubades majandusel kiiresti taastuda. 

Aga kas gripilaadsete sümptomite ja koroonaviiruse või gripi juhtumite vahel on võrdusmärk? Kas inimkond on gripihooajast kunagi vabaneda suutnud? Kas totalitaarne režiim on tõesti imerohi, mis inimesi tervena hoiab? 

Zhong tunnistas, et lähenev talv võib suurendada koroonaviiruse ja gripi põhjustatud nakkusohtu. Kõige tõhusamateks meetmeteks peetakse sotsiaalset distantseerumist ja maskide kandmist, aga mitte kuskil pole vettpidavaid tõendeid, et need suudavad haigestumisi ära hoida. Elame, näeme. 

 

Kuid miks on koroonaviirus Hiinast praktiliselt ära kadunud? 

Esiteks me peame tegema vahet koroonaviiruse juhtumitel ja sümptomitel, mida koroonaviirusega seostatakse. Juhtumid sõltuvad PCR-testide tulemusest ja veel mõningatest tingimustest, mis on riigiti erinevad. Aga haigestumised ja surmad on hoopis midagi muud.

Ametlikud andmed näitavad, et Hiina juhtumite arv langes juba veebruarist saadik kolinal alla ning püsib siiani minimaalsena. Graafikul kuvatakse sirge joont, jättes mulje nagu koroonaviirus on täielikult haihtunud. Tegelikkuses avastatakse endiselt veel üksikuid juhtumeid – ametlikel andmetel on Hiina 1,4 miljardi inimese hulgas 391 nakatunut. 

Kas meil on andmeid selle kohta, kui suur on Hiina tegelik suremus ja haigestumiste arv 2020. aastal? Kahjuks mitte. 

Science Daily kirjutab, et krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK) on Hiinas laialt levinud – 8,6 protsenti riigi täiskasvanud elanikkonnast – peaaegu 100 miljonit inimest – põevad kroonilist kopsuhaigust. The Lancet kirjutab, et 2017. aastal suri Hiinas õhusaaste tõttu 1,24 miljonit inimest. See arv on igal aastal sarnane. 

Kindel on see, et inimesed surevad ja kogevad sümptomeid ühel või teisel viisil, ükskõik kuidas neid määratletakse. Kui koroonaviiruse juhtumid on kadunud, kas see tähendab reaalses elus midagi enneolematut või kasutatakse nende loendamiseks üksnes teisi nimetusi?

Covid-19 juhtumi definitsioon

David Crowe (Flaws in Coronavirus Pandemic Theory, lk 7-8) kirjutas 2020. aasta koroonapandeemia kohta nii: “Suur probleem on selles, et vastupidiselt [2003. aasta] SARS-i määratlusele ei nõudnud COVID-19 “kinnitatud juhtum” kahtlustatava juhtumi kriteeriumide täitmist, vaid kõigest positiivset RNA-testi. Algselt ei nõudnud see mingeid sümptomeid ega tõendeid kokkupuutest varasemate juhtumitega, illustreerides vankumatut usku PCR-tehnoloogiasse. 

Hiinlased ärkasid lõpuks üles ja 16. veebruari paiku nõudsid kinnitatud juhtumi nõuete täitmiseks positiivset testi JA kahtlustatava juhtumi kriteeriume. Nad võisid selle uue definitsiooni juba varem praktikasse rakendada, sest pärast 12. veebruaril tuvastatud ligi 16 000 kinnitatud juhtumit langes arv iga päev dramaatiliselt ja oli 18. veebruariks alla 500 juhtumi ning püsis jätkuvalt madalal.”

See viitab sellele, et hiinlased kasutasid 2020. aasta alguses palju lõdvemat Covid-19 definitsiooni, mis suurendas juhtumite arvu ja käivitas paanika, kuid hiljem võeti kasutusele rangemad tingimused, mistõttu langes juhtumite arv kolinal alla. Veelkord: statistika ja reaalne elu ei pruugi olla kooskõlas ehk lõppude lõpuks saab numbritega absoluutselt igasugusele stsenaariumile viidata. 

 

Kuidas on lood testimisega?

Statista andmed näitavad, et Hiina on teiste riikidega võrreldes teinud kõige rohkem koroonateste: 160 miljonit. Need põhinevad Hiina riikliku tervisekomitee andmetel, mille on koostanud Hiina valitsus ja mida ei saa sõltumatult kinnitada.

Siinkohal tuleb arvestada ka seda, et Hiinas rakendatakse täiesti teistsugust testimisstrateegiat. Need põhinevad mitme patsiendi koondproovi testimisel: kui koondtesti tulemused on negatiivsed, tunnistatakse kõik koondproovis olevad patsiendid COVID-19 negatiivseks; kui kogumi tulemused on positiivsed, testitakse iga patsiendi proovi eraldi. Selline strateegia on ahvatlev, kui testi kättesaadavus on piiratud. Kuid igasugune testi tundlikkus, mis on väiksem kui 100%, kannab valenegatiivse tulemuse riski kogu grupi ees.

Kui siinkohal võtta arvesse ka teised PCR-testidega seotud vastuolud, näiteks selle, et testitootjad saavad ise valida, millist konkreetset geneetilist järjestust nad testi abil tuvastavad või kui palju kordi geneetilist materjali võimendatakse (millist tsüklite arvu ehk tundlikkuse määra kasutatakse), on varieeruvused nii suured ja ebamäärased, et koroonapandeemia võib tõepoolest olla vaid PCR-testide ja statistika hookuspookus.

Kindlalt saame tõdeda vaid seda, et Hiina on koroonajuhtumite teisest lainest säästetud ning tänu sellele põrutab hiinlaste majandus kõikidest teistest ette ja omab globaalses pildis aina suuremat mõju. On põhjust arvata, et hiinlased on omandanud suure osa ka Lääne ajakirjandusest, mis võib selgitada ehk asjaolu, et Hiina käitumist kritiseeritakse aina vähem, samal ajal kui nende totalitaarset režiimi kiidetakse aina rohkem. Samuti tuleb siit-sealt sõnumeid, et hiinlased ostavad üle läänes hätta jäänud firmasid või pakuvad soodsamat tootmist…

 

Allikad: FAZ, EN24, CGTN, lingid teksti sees

Fotod: AFP (Rye-Festival Pekingis)

 

Toimetas Madis Mark

 

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt