Warning: Undefined variable $header_banner_html in /data05/virt37268/domeenid/www.telegram.ee/staging/wp-content/themes/telegram_dev/header.php on line 201
Maailm 
12 eksperti, kes kritiseerivad koroonaviiruse paanikat – mis nad siis ütlevad?
12 eksperti, kes kritiseerivad koroonaviiruse paanikat – mis nad siis ütlevad?
Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele
2. aprill 2020 kell 12:27
Kommentaare:
0
Foto: Off-Guardian
Kui suurem osa maailmast näib olevat WHO ja teiste terviseametitega ühel meelel, siis leidub küllalt ka neid arste ja teadlasi, kes käesolevale kriisile teistsuguste vaatenurkadega lähenevad. Toomegi välja kaksteist meditsiini eksperti, kelle arvamused koroonaviiruse puhangu kohta on vastuolus peavoolu ametliku jutu (ja sotsiaalmeedias levinud meemidega).
Dr Sucharit Bhakdi on mikrobioloogia spetsialist. Ta oli Mainzi Johannes Gutenbergi Ülikooli professor ja Meditsiinilise Mikrobioloogia ja Hügieeni Instituudi juhataja ning on üks Saksamaa kõige tsiteeritumaid teadlasi.
Mida ta ütleb:
Kardame, et 1 miljon COVID-19-ga nakatumist põhjustab järgmise 100 päeva jooksul 30 surma päevas. Kuid me ei mõista, et 20, 30, 40 või 100 tavaliste koroonaviiruste suhtes positiivset patsienti surevad juba praegu iga päev.
[Valitsuse COVID19-vastased meetmed] on grotesksed, absurdsed ja väga ohtlikud [ … ] miljonite inimeste eluiga lühendatakse. Kohutav mõju maailma majandusele ohustab lugematute inimeste eksistentsi. Tagajärjed arstiabi (kättesaadavusele) on olulised. Juba praegu vähenevad teenused abi vajavatele patsientidele, operatsioone tühistatakse, kabinetid tühjenevad, haiglapersonal väheneb. Kõik see mõjutab sügavalt kogu ühiskonda.
Kõik need meetmed viivad enesehävituseni ja kollektiivse enesetapuni, põhinedes viirastusel.
*
Dr Wolfgang Wodarg on pulmonoloogiale spetsialiseerunud Saksa arst, poliitik ja Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee endine esimees. 2009. aastal kutsus ta üles uurima väidetavaid huvide konflikte, mis ümbritsevad ELi vastust seagripi pandeemiale.
Mida ta ütleb:
Poliitikuid peibutavad teadlased … teadlased, kes tahavad olla olulised, et saada raha oma institutsioonide jaoks. Teadlased, kes lihtsalt ujuvad peavoolus ja tahavad oma osa sellest [ … ] ja mis praegu puudub, on ratsionaalne vaatepunkt.
Peaksime küsima küsimusi, nt ” kuidas said teada, et see viirus oli ohtlik?”, “Kuidas see enne oli?”, “Kas meil ei olnud eelmisel aastal sama asi?”,” Kas see on üldse midagi uut?”
See on puudu.
*
Dr Joel Kettner, Manitoba Ülikooli Terviseteaduste ja Kirurgia Kogukonna professor, endine Manitoba maakonna rahvatervise juht ja Rahvusvahelise Nakkushaiguste Keskuse meditsiinidirektor.
Mida ta ütleb:
Ma ei ole kunagi näinud midagi sellist, mitte kusagil midagi sarnast. Ma ei räägi pandeemiast, sest ma olen neid näinud 30, üks igal aastal. Seda nimetatakse gripiks. Ja teisteks hingamisteede haiguste viirusteks, me ei tea alati, mis nad on. Aga ma pole kunagi näinud sellist reaktsiooni, ja ma üritan mõista, miks.
[…]
Ma muretsen sõnumi pärast avalikkusele, seoses hirmuga inim kokkupuute ees, hirmuga olla inimestega samas ruumis, kätt suruda, inimestega kohtumisi pidada. Muretsen paljude sellega seotud tagajärgede pärast.
[…]
Hubei maakonnas, kus on olnud kõige rohkem (COVID-19) haigestumisi ja surmajuhtumeid, on teatatud juhtumite tegelik arv üks tuhande inimese kohta ja surmajuhtumite arv üks 20 000 inimese kohta. Nii et võib-olla aitaks see asju perspektiivi panna.
*
Dr John Loannidis, Stanfordi Ülikooli Meditsiinikooli meditsiini, terviseuuringute ja -poliitika ning biomeditsiinilise andmeteaduse professor ja Stanfordi Ülikooli Humanitaar- ja Reaalteaduste Kooli statistikaprofessor. Ta on Stanfordi Ennetusuuringute Keskuse direktor ja Stanfordi Metauuringute Innovatsioonikeskuse (METRICS) kaasdirektor.
Ta on ka ajakirja “European Journal of Clinical Investigation” peatoimetaja. Ta oli Ioannina Ülikooli Meditsiinikooli Hügieeni ja Epidemioloogia Osakonna esimees ning Tuftsi Ülikooli Meditsiinikooli dotsent.
Arsti, teadlase ja autorina on ta andnud panuse tõenduspõhisesse meditsiini, epidemioloogiasse, andmeteadusesse ja kliinilistesse uuringutesse. Lisaks on ta olnud teerajajaks metauuringute valdkonnas. Ta on näidanud, et suur osa avaldatud uuringutest ei küündi teaduslike tõendusstandardite heale tasemele.
Mida ta ütleb:
Patsiendid, keda on testitud SARS-CoV-2 suhtes, on need indiviidid, kes on ebaproportsionaalselt raskete sümptomite ja halbade tulemustega. Kuna enamikul tervishoiusüsteemidel on piiratud testimisvõime, võib valiku kallutatus lähitulevikus isegi halveneda.
Üks olukord, kus kogu suletud elanikkonda testiti, oli Diamond Princessi kruiisilaev karantiinis reisijatega. Haigusjuhtude suremus oli 1,0%, kuid seal olid põhiliselt eakad reisijad, kelle seas COVID-19 suremus on üsna kõrge.
[…]
Kas (üldine) COVID-19 haigusjuhtude suremus võib olla nii madal? Ei, ütlevad mõned, osutades eakate inimeste rohkusele (valimis). Seevastu isegi mõned nn kerged või külmetushaiguse tüüpi koroonaviirused, mis on tuntud juba aastakümneid, võivad olla haigusjuhtude suremuse tasemega kuni 8%, kui nad nakatavad eakaid inimesi hooldekodudes.
[…]
Kui me poleks uue viiruse kohta midagi teadnud ja ei oleks PCR-testidega üksikisikuid kontrollinud, ei tunduks “gripilaadse haiguse” tõttu surnud inimeste arv sel aastal ebatavaline. Oleksime ehk juhuslikult märkinud, et gripp näib sel hooajal olevat keskmisest pisut hullem.
– “A fiasco in the making? As the coronavirus pandemic takes hold, we are making decisions without reliable data”, Stat News, 17. Märts 2020
*
Dr Yoram Lass on Iisraeli arst, poliitik ja endine Tervishoiuministeeriumi peadirektor. Ta töötas ka Tel Avivi Ülikooli Meditsiinikooli dekaanina ja 1980. aastatel tegeles ta teaduspõhise telesaatega Tatzpit.
Mida ta ütleb:
Itaalia on tuntud oma tohutu haigestumuse tõttu hingamisteede probleemidesse, kolm korda rohkem, kui üheski teises Euroopa riigis. USAs sureb tavalisel gripihooajal umbes 40 000 inimest ja seni on koroonaviirusesse surnud 40-50 inimest, enamik neist Washingtonis Kirklandis asuvas hooldekodus.
[…]
Igas riigis sureb tavalise gripi tagajärjel rohkem inimesi võrreldes nendega, kes surevad koroonaviirusesse.
[…]
… on väga hea näide, mille me kõik unustame: seagripp 2009. aastal. See oli viirus, mis jõudis Mehhikost maailma ja kuni tänaseni ei ole selle vastu vaktsiini. Aga mis sellest? Tollel ajal ei olnud Facebooki või siiski võib-olla oli, kuid see oli veel lapsekingades. Koroonaviirus on seevastu avaliku arvamuse kujundamisega seotud viirus.
Kes arvab, et valitsused lõpetavad viiruseid, see eksib.
– Intervjuu väljaandes Globes, 22. Märts 2020
*
Dr Pietro Vernazza on Šveitsi arst, kes on spetsialiseerunud nakkushaigustele, ta on St. Galleni Maakonnahaiglas tervishoiupoliitika professor.
Mida ta ütleb:
Meil on usaldusväärsed andmed Itaaliast ja epidemioloogide töö, mis avaldati ka tuntud teadusajakirjas “Science”, milles uuriti (COVID-19) levikut Hiinas. Seal selgitatakse, et umbes 85 protsenti kõigist infektsioonidest on toimunud, ilma et keegi oleks infektsiooni märganud. 90 protsenti surnud patsientidest on üle 70 aasta vanad ja 50 protsenti üle 80 aasta vanad.
[…]
Itaalias sureb ajakirja “Science” andmetel üks kümnest diagnoositud inimesest, see on statistiliselt üks igast 1000-st nakatunud inimesest. Iga üksikjuhtum on traagiline, kuid sageli – sarnaselt gripihooajale – mõjutab see inimesi, kes on oma elu lõpusirgel.
[…]
Kui sulgeme koolid, takistame lastel kiire immuunsuse väljakujunemist.
[…]
Peaksime pigem integreerima teaduslikud faktid poliitilistesse otsustesse.
– Intervjuu väljaandes St. Galler Tagblatt, 22. Märts 2020
*
Frank Ulrich Montgomery on Saksa radioloog, endine Saksa Meditsiiniliidu president ja Maailma Arstide Liidu aseesimees.
Mida ta ütleb:
Ma ei ole sulgemise fänn. Igaüks, kes midagi sellist peale surub, peab ka ütlema, millal ja kuidas eelnev olukord taastada. Kuna peame eeldama, et viirus on meiega pikalt, siis mind huvitab, millal pöördume tagasi normaalsuse juurde? Koole ja lastehoiukeskusi ei saa aasta lõpuni suletuna hoida. Sest see võtab vähemalt nii kaua aega, kuni on olemas vaktsiin. Itaalia on kehtestanud riigi sulgemise ja sellel on vastupidine mõju. Nad saavutasid kiiresti oma ravimahu piirid, kuid ei aeglustanud sulgemisega viiruse levikut riigis.
– Intervjuu väljaandes General Anzeiger, 18. märts 2020
*
Professor Hendrik Streeck on Saksa HIV-uurija, epidemioloog ja kliiniliste uuringute spetsialist. Ta on Bonni Ülikooli viroloogia professor ning Viroloogia ja HIV-uuringute Instituudi direktor.
Mida ta ütleb:
Uus patogeen pole nii ohtlik, see on isegi vähem ohtlik, kui Sars-1. On iseäralik, et Sars-CoV-2 paljundab ennast kurgu ülemises osas ja on seetõttu palju nakkavam, sest viirus nii-öelda hüppab kurgust kurku. Kuid see on ka eelis: kuna Sars-1 paljuneb sügaval kopsudes, ei ole see väga nakkav, kuid satub kindlasti ka kopsudesse, mis muudab selle ohtlikumaks.
[…]
Samuti peate arvestama, et (viirusesse) Sars-CoV-2 surid Saksamaal eranditult vanad inimesed. Näiteks Heinsbergis suri 78-aastane varasemate haigustega mees südamepuudulikkusesse ja seda mitte Sars-2 pärast kopsus. Et ta nakatus, kaasatakse ta COVID-19 statistikasse. Kuid küsimus on selles, kas ta poleks nagunii surnud, isegi ilma Sars-2 (viiruseta).
– Intervjuu väljaandes Frankfurter Allgemeine, 16. märts 2020
*
Dr Yanis Roussel et. al. – Marseille’i teadlaste grupp, kes viib Prantsuse valitsuse jaoks läbi koroonaviirusesse suremuse eeltsenseeritud uuringut programmis „Investeeringud tulevikku”.
Mida nad ütlevad:
SARS-CoV-2 probleem on ilmselt ülehinnatud, kuna igal aastal sureb hingamisteede infektsioonidesse 2,6 miljonit inimest (seda on oluliselt rohkem) võrreldes SARS-Cov-2 4000 surmajuhtumiga kirjutamise ajal.
[…]
Selles uuringus võrreldi SARS-CoV-2 suremust OECD riikides (1,3%) tavaliste koroonaviiruste suremusega (0,8%) AP-HM patsientidel ajavahemikul 1. jaanuarist 2013 kuni 2. märtsini 2020. Viidi läbi Hii-ruut test ja P-väärtus oli 0,11 (statistiliselt mitteoluline).
[…]
…tuleb märkida, et teiste koroonaviiruste süstemaatilistel uuringutel (kuid mitte veel SARS-CoV-2 puhul) on leitud, et asümptomaatiliste kandjate protsent on võrdne või isegi suurem, kui sümptomaatiliste patsientide protsent. Samad andmed SARS-CoV-2 kohta võivad varsti olla kättesaadavad, mis vähendab veelgi selle haigusega seotud suhtelist riski.
– “SARS-CoV-2: fear versus data”, International Journal of Antimicrobial Agents, 19. Märts 2020
*
Dr David Katz on Ameerika arst ja Yale’i Ülikooli Ennetusuuringute Keskuse asutajaliige
Mida ta ütleb:
Olen sügavalt mures, et selle normaalse elu kokkuvarisemise sotsiaalsed, majanduslikud ja rahva tervisega seotud tagajärjed — kui koolid ja ettevõtted on suletud, kogunemised keelatud — on kauakestvad ja rasked, võib-olla hullemad kui viiruse enda otsene mõju. Aktsiaturg taastub aja jooksul, kuid paljud ettevõtted ei taastu enam. Tõenäoliselt tööpuudus, vaesumine ja meeleheide on esmased rahvatervise probleemid.
– “Is Our Fight Against Coronavirus Worse Than the Disease?”, New York Times, 20. märts 2020
*
Michael T. Osterholm on Minnesota Ülikooli Nakkushaiguste Uuringute ja Poliitika Keskuse professor ja direktor.
Mida ta ütleb:
Mõelge kontorite, koolide, transpordisüsteemide, restoranide, hotellide, kaupluste, teatrite, kontserdisaalide, spordiürituste ja muude äride tähtajatu sulgemise mõjule ning kõigi nende töötajate tööta jätmisele ja elatumisele töötu abirahast. Tõenäoline tulemus oleks mitte ainult majanduslangus, vaid täielik majanduslik kollaps koos lugematute püsivalt kaotatud töökohtadega, ammu enne seda, kui vaktsiin on valmis või levib looduslik immuunsus.
[…]
Parim alternatiiv tähendab tõenäoliselt madala riskiastmega inimeste töö jätkamist, ettevõtluse ja tootmise tavapärast toimimist ning ühiskonna juhtimist, soovitades samal ajal kõrgema riskiga isikutel end kaitsta füüsilise isoleerimise ja tervise tugevdamise abil ning kasutada maksimaalselt ära tervishoiusüsteemi võimekust. Selle lahinguplaaniga saaksime järk-järgult üles ehitada immuunsuse, hävitamata finantsstruktuuri, millel meie elu põhineb.
– “Facing covid-19 reality: A national lockdown is no cure”, Washington Post, 21. märts 2020
*
Dr Peter Goetzsche on Kopenhaageni Ülikooli kliiniliste uuringute kavandamise ja analüüsi professor ning Cochrane’i meditsiinilise koostöö asutaja. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid korruptsioonist meditsiini valdkonnas ja suurte farmaatsiaettevõtete võimust.
Mida ta ütleb:
Meie peamine probleem on selles, et kedagi ei võeta kunagi vastutusele liiga karmide meetmete eest. Nad peavad alles siis vastutama, kui teevad liiga vähe. Niisiis, meie poliitikud ja rahva tervisega töötavad inimesed teevad palju rohkem, kui nad peaksid tegema.
2009. aasta gripipandeemia ajal selliseid dramaatilisi meetmeid ei rakendatud ja ilmselgelt ei saa neid rakendada igal talvel, mis on aastaringselt, kuna alati on kuskil talv. Me ei saa kogu maailma jäädavalt sulgeda.
Kui peaks selguma, et epideemia vaibub, tõuseb esile hulk inimesi, kes väidavad, et (haigusest pääsemine) toimus nende pärast. Ja võime olla väga kindlad, et karmid meetmed rakendatakse järgmisel korral uuesti. Kuid pidage meeles naljajuttu tiigritest: “Miks sa pasunat puhud?” “Et tiigreid eemale peletada.””Aga siin ei ole tiigreid.” “Just, see toimib!”
– “Corona: an epidemic of mass panic”, postitus blogis “Deadly Medicines”, 21. märts 2020 –
*
PS. Lisame siia ka veel 13nda, ühe dr Shiva Ayyadurai Twitteri postituse:
Allikad: Off-Guardian, lingid artikli sees, Dr Shiva Twitter
Loe ka: Veel 10 eksperti, kes kritiseerivad koroonaviiruse paanikat
Foto: off-guardian.org
Toimetas Teilo T. London
[related-posts]
Kommentaarid
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.
Päevapilt
