Saksa medõde haiglatöötajate meelsusest: õed ei toeta enam pimesi koroonameetmeid

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

11. juuni 2021 kell 8:45

Kommentaare:
0

Koroonaaeg on eriti valusalt toonud nähtavale meditsiinisüsteemi haavatavuse nii meil kui ka mujal maailmas. Arste, õdesid ja teisi meditsiinitöötajad napib igal pool ning tervishoius iga päev teiste aitamisele pühendunute tööd ei väärtustata piisavalt. Uskumatu on, et Eestis jäid õed hoolimata võimukandjate suurtest sõnadest taas palgatõusuta, kiirabis töötajad aga ka ilma valikuvabaduseta otsustada enda vaktsineerimise üle. Saksa ajakirjanik Camilla Hildebrandt viis Wochenblicki vahendusel läbi  intervjuu 30 aastat ühes Saksamaa suuremas haiglas töötanud operatsioonitoaõe Judith Gr-ga,  kes möönab, et kui eelmisel aastal oldi nõus vaktsineerima, siis tänavu meditsiiniasutustes töötajad enam nii entusiastlikud ei ole. Loe, miks.

 

Vaktsineerimiste alguses ehk 2020. aasta detsembris olid umbes pooled tema kolleegidest enda vaktsineerimiseks valmis, ütles Judith Gr. Neile avaldasid survet arstid, keda omakorda samuti survestati vaktsineerima ja väga paljud oleksid seetõttu end BionTech/Pfizeri vaktsiiniga kaitsesüstida lasknud. Aga Saksamaa keskvalitsus ei võimaldanud sellele haiglale enam BionTech / Pfizeri vaktsiini annuseid, mistõttu kasutati ainult AstraZenecat.

“Paljud kolleegid lasevad ennast ainult selleks vaktsineerida, et saaksid jälle puhkusele minna,” kommenteeris ta. Paljud Judith Gr kolleegid hakkasid tema sõnul aga ka AstraZeneca vaktsiinis kahtlema, sest enamikul haiglatöötajatel, keda vaktsineeriti AstraZenecaga, esinesid kõrvalmõjud, osa vajas vaevuste leevendamiseks ka ravimeid.

Tuli anda nõusolek süstida teise vaktsiinina AstraZenecat

Praeguseks on Judith Gr. sõnul paljud tema kolleegid vaktsineeritud vaid üks kord, kuna komisjonid on AstraZeneca vaktsiini manustamise juba kaks korda peatanud – põhjuseks suurenenud tromboosirisk alla 60-aastastel inimestel. Sellest hoolimata jätkati AstraZenecaga vaktsineerimist.

Haiglas, kus Judith Gr. töötab, peaksid nüüd teenindajad andma oma nõusoleku, kui otsustavad ise AstraZeneca teise annuse manustamise kasuks. Vastasel juhul kasutatakse teise vaktsiinina BionTech / Pfizeri vaktsiini, st kahte vaktsiini kombineeritult, kuigi selle kohta pole veel tõestatud uuringuid.

Judith Gr. sõnul valitseb haiglatöötajate hulgas suur ebakindlus, sest kuigi kahe vaktsiini kombinatsiooni kohta pole veel uuringuid tehtud, otsustati sellise variandi kasuks. Lähtuti seisukohast, et mõnel patsiendil tekib seoses veenitromboosi tekkega autoimmuunne reaktsioon alles pärast teist vaktsineerimist ja seetõttu võib kahe erineva vaktsiiniga vaktsineerimine olla isegi kasulik. Aga esialgu on see ainult oletus ning mõlemal vaktsiinil on juba tõestanud kõrvaltoimeid, mida ei tohiks alahinnata.

 

Vaktsineeritakse piirangute leevendamiseks

Judith Gr. ütleb, et enamik haiglatöötajatest soovis ühekordset vaktsineerimist, lootes, et siis saavad nad taas reisida. Ta on aru saanud üldisest meelsusest, et paljud tema kolleegid on ennast vaktsineerinudki vaid selleks, et saaks koju sõita või reisida, mitte Covidi kartusest.

Personalipuudus oli väga suur juba enne koroonat, aga voodikohti vähendati pärast mõlemat nn koroonalainet.

Judith Gr. nendib, et enamik tema kolleege ei usu rakendatavatesse koroonameetmetesse. Intensiivravi arstid hoiatavad, et on aeg poliitikutele survet avaldada haiglate tehnilise varustuse, töötajate palga ja mis kõige tähtsam – personali osas. Töötajaid on pidevalt liiga vähe, mitte ainult koroona pärast.

On loodud täiendavaid intensiivravi osakondi, millega pidid hakkama saama need samad töötajad. Operatsioone tühistati mõlema laine ajal, pärast nn esimest lainet püüti nendega kuidagi järele jõuda, kuid siis oli kohal juba järgmine laine, mis omakorda tõi kaasa täiendavad meetmed. Taas loodi juurde intensiivravi voodikohti, pärast puhangut voodid demonteeriti.

 

Töötajad põlevad läbi

Tundide kaupa kaitsevarustuse ja FFP2 maski kandmine on äärmiselt kurnav, töötajad põlevad läbi!

Alates koroonaaja algusest on töötingimused haiglates olnud äärmiselt kurnavad. Intensiivravi osakondade töötajad peavad töötama tunde täiskaitserõivastuses. Selle tohutu koormuse tõttu töötab üha rohkem kolleege oma võimekuse piiril.

Tööohutuse eeskirja kohaselt tohib FFP2 maski kanda ainult 75 minutit ja sellele peab järgnema 30-minutiline paus. Ent personali vähesuse tõttu ja organisatsioonilistel põhjustel ei ole intensiivravi osakondades selline töökorraldus võimalik. See tähendaks, et töötajad peaksid sageli veetma tunde täiskaitsevarustuses ja FFP2 maski kandes.

 

Voodikohtade nappuse osas vassitakse meedias

Eelmisel aastal toetasid koroonameetmeid paljud Judith Gr. kolleegid. Paraku selgus, et vaktsiinid on vastupidiselt väidetule pigem ohtlikud. Lisaks karmistati abinõusid veelgi, kuigi voodikohtade täituvus polnud kaugeltki nii kõrge, nagu sellest meedia vahendusel teada anti.

Haiglatöötajate meelsus muutus pöördeliselt 2021. aasta alguses, mil enam ei usutud seda, et kõik koroona vastu võitlemise meetmed on hädavajalikud.

Näiteks voodikohtade loendamisel on tema sõnul nii, et juhul, kui patsiendid viiakse osakondadesse edasiseks raviks, võib teatada mitmest ravist. Seda saab lugeda intensiivravi registrist, ütleb Judith Gr. See tähendab ilmselt, et neid patsiente loetakse mitu korda, mis omakorda tähendab, et voodikohad hõivatakse kiiremini.

 

Valitseb ebakindlus vaktsineerimise suhtes

Vaktsineerimise küsimuses pakub huvi ka Robert Kochi instituudi 2021. aasta mais avaldatud vektorvaktsiini AstraZeneca infoleht, milles on öeldud: “Isegi kui olete vaktsineeritud, peate jätkuvalt järgima AHA + A + L reegleid (distantsi hoidmine, hügieenireeglid, igapäevane maski kandmine + õhutamine + koroonaäpi kasutamine – toim.) ja kaitsma seeläbi ennast ja oma keskkonda. Selle põhjuseks on see, et kaitse ei alga kohe pärast vaktsineerimist ega ole võrdselt kõigil vaktsineeritud inimestel. Lisaks ei ole praegu veel võimalik kindlalt öelda, kas inimesed võivad vaktsineerimisest hoolimata viirust (SARS-CoV-2) levitada.”

Miks siis sunnitakse inimesi vaktsineerima? Sundus ja teisitimõtlejate naeruvääristamine ja vallandamine ei aita ülekoormatud meditsiinisüsteemi turgutamisele kuidagi kaasa, seda võib väita ka selle artikli põhjal.

 

Allikas: OP-Schwester: Kollegen stehen nicht mehr hinter den Covid-Impfungen (wochenblick.at)

Foto: herraez / Adobe Stock

 

Lugeja tõlge

Toimetas Sander Soomaa

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt