3. jaanuar 2022 kell 16:06

Foto: ekraanikuva
Kui aasta tagasi oleks väidetud, et tuleb kohustuslik koroonavastane vaktsineerimine, mille eirajale määratakse suured karistused; et vaktsineerimata inimesed on suures osas ühiskonnaelust kõrvale jäetud ning vaktsineerimisega seoses laiendatakse geenitehnoloogia seadusi ning antakse roheline tuli geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele, siis oleks need teated kindlasti klassifitseeritud vandenõuteoreetiliste võltsuudiste kategooriasse. Aga nüüd, 2022. aasta alguses plaanitakse Austrias lisaks sundvaktsineerimisele vastu võtta ka uus geenitehnoloogia seadus, mis peaks võimaldama kasutada GMO-sid inimmeditsiinis – potentsiaalselt ettearvamatute tagajärgedega. Ja kui see seadus võetakse vastu Austrias, võib arvata, et peagi plaanitakse seda teha ka teistes riikides, sh Eestis. Seadusemuudatusi uuris ja vahendab Klartext im O-Ton podcast.
2021. aasta lõpus ja 2022. aasta alguses on Austria Rahvusnõukogus läbivaatamisel kolme föderaalseaduse muudatused, mille sisuks on geneetiliselt muundatud organismide kasutamine inimmeditsiinis ja varem raviseaduses kehtinud kaitsesätete tühistamine. Seadusemuudatus plaanitakse parlamendis vastu võtta 2022. aasta alguses. Sellega mängiks Austria maailmas teedrajavat rolli.
Seadusemuudatused lubavad GMO-de kasutamist inimmeditsiinis
Kui kohustuslikku vaktsineerimist kehtestava seaduse üle käivad avalikkuses juba tulised vaidlused, siis ravimi- ja geenitehnoloogiaseaduse kavandatavad muudatused on praktiliselt teadmata. Vähem plahvatusohtlikud pole ka plaanid, mis on peidetud ravimiseaduse muutmise taotluse taha.
18. detsembril 2021 tegi Austria terviseminister Wolfgang Mühlstein kahe seaduse kohta järgmise muudatusettepaneku, mille kokkuvõte on kirjas parlamendi veebisaidil. Nimelt sätestatakse asutuse ja eetikakomisjoni koostöö, mis ametlikus kõnepruugis “tagab ühelt poolt kõrge kvaliteedi säilimise ja teisest küljest ajaspetsifikatsioonidest kinnipidamise”. Ei kõla kuigi põnevalt, enne kui plaanitavaid muudatusi detailselt vaatama hakata. Alles siis avaneb sisu, millest tuleb välja, et inimmeditsiinis on lubatud geneetiliselt muundatud organismide ehk GMO-de kasutamine.
Siiani on olnud riiklik järelevalve selliste ainete tootmise ja kasutamise üle näiteks põllumajandustoodete puhul väga range ja inimeste peal kasutada pole neid üheselt lubatud. Nüüd aga on geenitehnoloogia seaduse vastavad sätted valitsuse eelnõust välja jäetud.
GMO-de kasutamise kontroll on seadusemuudatusest välja jäetud
Seni on räägitud inimeste geeniteraapiast näiteks vähihaigete ravis. Kas reguleerimisala laieneb nüüd ka geneetiliselt muundatud organismide kasutamisele ravieesmärkidel? Lihtsustatult: kas geneetiliselt muundatud organismi võib inimestele manustada süstla kaudu?
Kõik, kes tunnevad muret näiteks geneetiliselt muundatud maisi tarbimise pärast, peavad nüüd olema valvsad. Kui GMO-de kasutamisele põllumajanduses seatakse karmid piirangud, et vältida võimalikku keskkonna saastumist, siis just see nõue on uues seadusemuudatuses välja jäetud.
Lõiked 75–78, mis käsitlevad kliinilisi uuringuid, hoolsuskohustust ja õigussätteid, on samuti asendamata välja jäetud. Vanas versioonis on § 101 kohaselt ametiasutustel õigus teostada kontrolle ja inspekteerimisi näiteks geneetiliselt muundatud organismide, märksõna: geneetilise maisi jt tootmise ja keskkonda viimise üle, samuti inimeste geeniteraapia puhul. Aga just see viimane punkt on seadusemuudatusest välja jäetud.
Kas see tähendab, et tervishoiuasutustel pole enam seaduslikku alust kontrollida, et kõik oleks õige, kui inimestele süstitakse geneetiliselt muundatud organisme? Ja kelle kontrolli alla kuuluvad geneetiliselt muundatud organismid, mida tulevikus inimeste peal kasutatakse? Seaduse tekst ei anna definitsiooni ega piirangut.
Uus seadus vaatab läbi sõrmede ka võimalikele tervisekahjudele
Geneetiliselt muundatud organisme, mille geneetilist ülesehitust on spetsiaalselt muudetud geenitehnoloogia meetoditega, nimetatakse transgeneetikaks. Selliste tehnikate kasutamine peaks nüüd olema inimmeditsiinis seadusega võimalik. Inimeste peal tehtavate teaduslike katsete mängumaa on seega maksimaalselt laienenud.
Varasemas versioonis oli pikk õiguslik tekst meditsiiniliste uuringute katsealuste puhul võimalike tõsiste tagajärgede kohta. Uues versioonis pole selle kohta midagi öeldud. Vanas versioonis on arvestatud tõsiste kõrvalnähtudega, sh ka eluohtlikega või sellistega, mis põhjustavad tõsise puude või invaliidsuse. Kavandatava uue ravimiseadusega on kõik need paragrahvid seadusest välja jäetud. Samuti on rangelt piiratud vastutus ravikahjude eest. Lisaks on välja jäetud ka teatud inimrühmade kaitse, nagu näiteks alaealised testijad või rasedad patsiendid.
Tulevikus saab nende kohta uuringuid ja teraapiat läbi viia ilma rangete nõueteta. Edaspidi lasub põhivastutus meditsiiniliste katsete ja teraapiate korrektse protseduuri eest eetikakomiteel, millel on vabadus otsustada. Eks ole näha, milliseid otsuseid eetikakomisjon üksikjuhtumite puhul teeb ja kui põhjalikult asjassepuutuvat intsidenti koosolekutel käsitletakse.
Näib, et transhumanismi vari hakkab pikenema ja selle mängumaa muudetakse vastavate seadustega suuremaks.
Allikas: Klartext im O-Ton podcast
Pilt: ekraanikuva
Toimetas Hando Tõnumaa
Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.