Video! Viroloog Vincent Racaniello: viiruse terminite väärkasutus aitab meedias hirmu külvata

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

26. oktoober 2021 kell 19:28

Kommentaare:
0

Foto: ekraanikuva

New Yorgi Columbia ülikoolis töötav viroloogiaprofessor Vincent Racaniello, kes on viiruste uurimisega tegelenud üle 40 aasta ning õpetanud viroloogiat ülikoolis alates 1999. aastast, jagab oma Youtube’i kanalil eriala puudutavaid videoid, selgitades probleeme ja uusi arenguid viroloogia valdkonnas. Alljärgnevas eestikeelsete subtiitritega videos selgitab ta üht suurt probleemi, mis on paljuski kaalupunktiks ka Covid-viiruse kommunikatsioonis ehk seda, mis siis õigupoolest on viiruse isoleerimine, variandid ja tüvi ning kuidas neid termineid meedias sageli valesti kasutatakse, sellega segadust tekitatakse ja hirmu külvatakse. Video on tehtud 1. märtsil 2021.

 

Racaniello ütleb, et tänapäeval kasutavad paljusid viroloogiatermineid inimesed, kes ei mõista nende tähendust. Sealhulgas ajakirjanikud, arstid, teadlased, juristid ja inimesed kõigilt elualadelt. Kui tavaliselt ei oleks terminite kohatisel väärkasutusel suurt tähtsust, siis pandeemia olukorras tuleks termineid alati õigesti kasutada. Racaniello teeb selles videos puust ja punaseks, mis on viiruse isolaat, mis variant ja mis tüvi. Nii et kui ka teie tahate seda teada saada, siis vaadake alljärgnevat lühiloengut viirustest, mis teeb puust ja punaselt selgeks, mis on mis.

Racianello ütleb, et probleem on selles, et terminite kohta pole viroloogias ühest definitsiooni. Kuidas saame siis eeldada, et kõik saavad neist õigesti aru, kui näiteks “variandi” definitsiooni ei ole praeguseni üheski õpikus.

“Mis on isolaat? Isolaat on nakatunud peremehelt filtreeritud viirus, mis on kasvatatud kultuuriks. “Isoleerimine” võtab selle tähenduse kokku. Võtad proovi kelleltki, kel võib olla viirus, paned selle proovi rakkudesse ja kultuuri – nii kasvatatakse viirusi. Viirus kasvab ja nüüd on sul isolaat. Toon näite. Võtame nasofarüngeaalse ninaproovi, kahtlustame, et tal võib olla COVID19. Võtad proovi, paned katseklaasi, mille põhjas on vedelik ja viid laborisse. Laboris võtad veidi seda vedelikku ja lisad rakkudele, mis kasvavad kultuuriplaadil. Nii isoleeritakse viiruseid. Kui sel inimesel oleks viirus, kasvaks see kultuuris, siis saaks võtta osa rakkudest ja hoida neid väikestes viaalides, mida me laboris teeme,” selgitab ta, et enamasti, viies ninakaape lahusesse, saame lihtsalt genoomide jada ja meil ei ole tegelikult füüsilist isolaatviirust.

“See on väga oluline, kuna isolaat tähendab, et sul on puhas viirus külmikus viaalis, mitte ainult genoomijärjestus. Genoomide järjestus on isolaadis olemas, aga see ise ei ole isolaat. Meil on sadu tuhandeid SARS COV2 genoomi järjestusi, aga vähe viiruse isolaate. Inimesed töötavad järjestusega, aga nad ei pruugi viirusega töötada. Genoomide järjestus esindab isolaati, kuid see ise ei ole isolaat. Nagu ütlesin, on sadu tuhandeid SARS COV2 täiesgenoomide järjestusi, aga enamus ei ole viiruse isolaadid, viirust ei isoleeritud rakukultuuris,” räägib Racianello.

Ta selgitab Wuhani näitel, et isolaatidele antakse nimed, et neid jälgida ning vaid viiruse nime vaadates võib saada palju infot.

Aga mis on variant?

“Variant on viirus, mille genoomide järjestus erineb võrdlusviiruse omast. SARS COV2 puhul tuli esimene isolaat Wuhanist 2019. aastal. Kõik muu, mida me sealt peale isoleerime, kasutan “isolaati” laias mõttes, sest enamasti on meil genoomijärjestused. Kõik, mis on tuletatud originaalist, on potentsiaalselt variant. Pean silmas, et genoomijärjestus erineb võrdlusviirusest. Variantide puhul on oluline, et ei saa teha järeldust selle kohta, kas genoomide järjestuse muutus põhjustab muutusi viiruse fenotüübis,” selgitab ta, et fenotüüp näitab näiteks, kuidas viirus käitub.

Ta selgitab ka nn murettekitavate variantide küsimust ja seda, kuidas kasutatakse valesti terminit “tüvi”.

Mis on siis tüvi?

“Viirustüvi on variant, millel on ainulaadsed ja stabiilsed fenotüüpsed omadused. Unikaalne tähendab, et seda pole kunagi varem nähtud. Nii nimetavad UK teadlased oma SARS COV2 viiruse isolaate variantideks, mitte tüvedeks. Millal neid tüveks nimetatakse? Selles ongi iva. Kõike ei tohiks nimetada tüveks. Sellest kirjutav ajakirjanik, ei tohiks seda tüveks nimetada, sest ta ei ole autoriteet,” selgitab Racianello, et viirusevariandi määramine viirusetüveks on rahvusvaheliste ekspertrühmade vastutus.

“Tekitab segadust, kui mõned inimesed nimetavad seda tüveks, teised variandiks. Tuleks kasutada ühiseid nimetusi,” ütleb ta.

“Te kuulete ajakirjanduses iga päev uue leitud variandi kohta, ja et see on maailma lõpp. Arvan, et peaksite olema sellega ettevaatlik ja sellepärast ma jätan õhku küsimuse: kas need on variandid või hirmuandid? See on termin, mis levib teadusringkonnas. Aga meediale meeldib hirmutada, nii saavad nad tähelepanu,” ütleb ta, et tegelik küsimus on see, kas nende variantide muutused väldivad läbipõdemise või vaktsineerimise teel tekkivat immuunsust.

 

Vaata eestikeelsete subtiitritega videot:

[stream_video src=”https://www.telegram.ee/hls.php?vid=fc539e9125dc26c98e2a9cae23a698ca”]

 

Originaalvideo leiad siit.

 

Toimetas Sander Soomaa

[related-posts]

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.

Päevapilt