Belgial kästi “kõik Covidi meetmed” lõpetada: mis muutub?

Artikli kuulamine on saadaval MINU TELEGRAM tellijatele

6. aprill 2021 kell 9:47

---

---

31. märtsil vastu võetud Brüsseli kohtu otsuse kohaselt puudub Belgia praegustel koroonaviiruse meetmetel piisav õiguslik alus. Kohus andis riigile vastava aluse esitamiseks 30 päeva. Kuid mida see tegelikult tähendab, selgitab Maïthé Chini ajalehes The Brussels Times ilmunud artiklis. 

 

Veebruari lõpus kaebas Inimõiguste Liiga (Ligue des droits humains – LDH) Belgia riigi kohtusse, olles seda meelt, et koroonaviiruse meetmeid ei rakendatud demokraatlikult. Kolmapäeval otsustas kohus Inimõiguste Liiga kasuks ja sedastas, et meetmed pole seadustega piisavalt põhjendatud.

Tähelepanuväärsele tulemusele vaatamata puudub otsusest kommentaar meetmete sisu ning efektiivsuse või ebaefektiivsuse kohta ja see konstateerib lihtsalt, et õiguslik alus pole piisav.

Praeguse seisuga tähendab see, et surve föderaalvalitsusele võtta kiiresti vastu oma “pandeemiaseadus” – mis annaks permanentse õigusliku aluse taoliste piirangute rakendamiseks pandeemia ajal – on üksnes kasvanud.

 

Mida see inimeste jaoks reaalselt tähendab?

Kas meetmed lõpetatakse nüüd ära?

Ei, meetmeid ei saa niisama lihtsalt lõpetada. Kohtunik andis föderaalvalitsusele olukorra joondeajamiseks 30 päeva.

“Kohtunik otsustas, et see polnud piisav, et siseminister (Annelies Verlinden) meetmed lihtsalt dekreediga teatavaks tegi,” ütles Flaami Raadiole pärast otsusega tutvumist põhiseaduse spetsialist Stefan Sottiaux (KU Leuveni ülikool). “Kohtunik otsustas tegelikult, mille üle me kolleegidega juba kuude kaupa kurtnud oleme: on vastuvõetamatu, et parlamendist mööda minnakse.”

Teoorias jätab see valitsusele kaks võimalust: lõpetada kõik meetmed (mida praegust koroonaviiruse situatsiooni arvestades peetakse ebatõenäoliseks) või anda meetmetele õiguslik alus enne, kui 30 päeva täis saab.

Kui selle perioodi lõppedes peaks “ebaseaduslik olukord” edasi kestma, tuleb valitsusel maksta 5000 eurot trahvi iga päeva eest, mil meetmed jõusse jäävad.

Kas valitsus võib siis meetmed jõusse jätta ja trahvi teed minna?

Lühidalt, jah.

Inimõiguste liiga hinnangul need meetmed enam ei kehti, kui õiguslik põhjendus 30 päeva jooksul andmata jääb, kuid teoreetiliselt võiks valitsus meetmed jõusse jätta ja tasuda nõutavad trahvisummad, selgitas Sottiaux ning lisas, et selline variant on ebatõenäoline.

Siseminister Verlinden teatas, et kaebab otsuse Brüsseli apellatsioonikohtusse edasi, kuid meetmed jäetakse esialgu jõusse.

“Brüsseli apellatsioonikohtu varasemate otsuste valguses ma siiski ei usu, et nad esimese astme kohtust esinevalt otsustaksid,” ütles Sottiaux.

Kas sellise õigusliku raamistiku loomine 30 päevaga on võimalik?

See pole päris selge. Kuigi olemasolevaid osi arvestades oleks see võimalik, sõltub kõik mitmete muutujate kokkusobitamisest.

Sottiaux’ arvates on loogiline, et võimud „annavad oma parima“ sellise raamistiku loomiseks, mis peaks põhimõtteliselt võimalik olema – eriti seetõttu, et nn pandeemiaseaduse eelnõu projekt on juba olemas.

Palju sõltub aga siiski poliitikast. “Selle [seaduse] projektid ja tekstid on juba olemas, nii enamuse kui ka opositsiooni poolt, ning neid on juba parlamendis arutatud,” ütles ta. “Küsimus on kokkuleppele jõudmises.”

Eelnõud on juba korduvalt kritiseeritud, kuid Sottiaux’ arvates ei tundu praegu olevat põhjusi, mis parlamenti antud seaduse üle kiirkorras hääletamast takistaksid. “Kuigi see tõesti vajab teatud peenhäälestust.”

Nagu nentis Inimõiguste Liiga esindaja Kati Verstrepen, peaks 30 päevast vajalike aluste loomiseks kindlasti piisama. “Valitsusele on juba antud piisavalt aega,” ütles ta Belgia flaamikeelsele ringhäälingule VRT.

 

Miks õiguslikku alust veel polnud?

Belgia praegused koroonameetmed põhinevad 2007. aasta 15. mail vastuvõetud tsiviiljulgeoleku seadusel, mille Riiginõukogu korduvalt piisavaks õiguslikuks aluseks on tunnistanud.

“Alguses oli selle seaduse kasutamine arusaadav, lähtudes argumendist, et keegi polnud varem sellist kriisi kogenud;“ sõnas Sottiaux. „Nüüd sedastab kohtunik selgelt, et pärast aasta möödumist selline argument enam arvesse ei lähe.”

Üheks seaduse venimise põhjuseks on see, et suure osa kriisiajast juhtis Belgiat (Sophie Wilmès’i) nn aktuaalsete asjade valitsus, mis oli piiratud puhtalt administratiivsete otsuste tegemisega ja tohtis lahendada üksnes pakilisi ja rutiinseid küsimusi ning sai kriisiga tegelemiseks erivolitused.

Veel ühe võimaliku põhjusena tõi Sottiaux esile “põhiseadusliku ja demokraatliku refleksi puudumise” Belgias – mida opositsioon alamkojas teravalt kritiseeris. “Näib olevat täiesti normaalne, et selliseid meetmeid kehtestatakse väljaspool parlamenti.”

“Belgia põhiseaduseksperdid ennustasid juba ette, et see asi valesti läheb,” lisas ta. “Ja seda ei sünni just sageli, et me kõik mingis asjas ühel meelel oleksime.”

 

Allikas: The Brussels Times, lingid teksti sees

Foto:  Pexels / Noah Frohn (Fotol Brüsselis asuv Atomiom, mida peetakse Euroopa üheks veidramaks ehitiseks)

 

Tõlkis ATCG Tõlkebüroo

---

[related-posts]

---

Kommentaarid

Kommentaare lugeda ja kommenteerida saavad vaid Minu Telegrami tellinud kasutajad. Tellimuse esitamiseks kliki siia või logi sisse siit.